Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata ({{commentsTotal}})

Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

 

Kahe lapse ema Greetel Lee on hea näide keskmisest märksa kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast, kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. "Mul on nädalamenüüd. Tavaliselt on niimoodi, et laupäeva hommikul istun korra maha. Pool pere magab veel, teen ära, hiljem küsin laste käest ka juurde, et mida nad tahaksid. Enamikul nädalatel on üks kindel asi borš," rääkis Lee.

Peale selle kasutab Lee ka poodide kullerteenuseid. "Ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul tuuakse uus toit uueks nädalaks. Ja siis ongi tegelikult kogu nädalaks vaev murtud. Piima ja mingeid pisikesi asju võib veel vaja minna, ja paratamatult nüüd kõik asjad nädal aega ei säili, aga sellised üldised asjad on kõik ostetud."

Järgmine samm on söögitegemine. "Süsteem on mul selline, et ma teen kord päevas süüa, ja teen õhtul natuke suurema koguse. Mees on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt võtan siis järgmiseks päevaks selle toidu tööle ka kaasa. Ma ei pea mõtlema nädala sees enam, mida ma tahan, ma säästan poeaja, sest ma ei pea poest läbi minema." selgitas Lee.

Greetelil on lisaks tavalise külmkapi alusele sügavkülmale veel üks sügavkülmik, kus saab säilitada vajadusel näiteks mõnda lihatoodet kauem kui algselt plaanis oli. Loomulikult on talveks külma pandud ka seened, marjad ja moosid.

Kas Greetelil midagi vahel äraviskamisele ka läheb? Tema sõnul küllaltki vähe. "Vahest väike lõpp piima, vahest mõni leivaviil jääb, mis juba vanaks läheb. Üldiselt suhteliselt vähe, või siis kui on valmistoit ja kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata, et siis vahest väike lõpp jääb. Ega nulljäätmetega ma päris hakkama ei saa."

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.