Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata ({{commentsTotal}})

Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

 

Kahe lapse ema Greetel Lee on hea näide keskmisest märksa kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast, kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. "Mul on nädalamenüüd. Tavaliselt on niimoodi, et laupäeva hommikul istun korra maha. Pool pere magab veel, teen ära, hiljem küsin laste käest ka juurde, et mida nad tahaksid. Enamikul nädalatel on üks kindel asi borš," rääkis Lee.

Peale selle kasutab Lee ka poodide kullerteenuseid. "Ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul tuuakse uus toit uueks nädalaks. Ja siis ongi tegelikult kogu nädalaks vaev murtud. Piima ja mingeid pisikesi asju võib veel vaja minna, ja paratamatult nüüd kõik asjad nädal aega ei säili, aga sellised üldised asjad on kõik ostetud."

Järgmine samm on söögitegemine. "Süsteem on mul selline, et ma teen kord päevas süüa, ja teen õhtul natuke suurema koguse. Mees on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt võtan siis järgmiseks päevaks selle toidu tööle ka kaasa. Ma ei pea mõtlema nädala sees enam, mida ma tahan, ma säästan poeaja, sest ma ei pea poest läbi minema." selgitas Lee.

Greetelil on lisaks tavalise külmkapi alusele sügavkülmale veel üks sügavkülmik, kus saab säilitada vajadusel näiteks mõnda lihatoodet kauem kui algselt plaanis oli. Loomulikult on talveks külma pandud ka seened, marjad ja moosid.

Kas Greetelil midagi vahel äraviskamisele ka läheb? Tema sõnul küllaltki vähe. "Vahest väike lõpp piima, vahest mõni leivaviil jääb, mis juba vanaks läheb. Üldiselt suhteliselt vähe, või siis kui on valmistoit ja kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata, et siis vahest väike lõpp jääb. Ega nulljäätmetega ma päris hakkama ei saa."

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.