Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata ({{commentsTotal}})

Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

 

Kahe lapse ema Greetel Lee on hea näide keskmisest märksa kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast, kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. "Mul on nädalamenüüd. Tavaliselt on niimoodi, et laupäeva hommikul istun korra maha. Pool pere magab veel, teen ära, hiljem küsin laste käest ka juurde, et mida nad tahaksid. Enamikul nädalatel on üks kindel asi borš," rääkis Lee.

Peale selle kasutab Lee ka poodide kullerteenuseid. "Ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul tuuakse uus toit uueks nädalaks. Ja siis ongi tegelikult kogu nädalaks vaev murtud. Piima ja mingeid pisikesi asju võib veel vaja minna, ja paratamatult nüüd kõik asjad nädal aega ei säili, aga sellised üldised asjad on kõik ostetud."

Järgmine samm on söögitegemine. "Süsteem on mul selline, et ma teen kord päevas süüa, ja teen õhtul natuke suurema koguse. Mees on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt võtan siis järgmiseks päevaks selle toidu tööle ka kaasa. Ma ei pea mõtlema nädala sees enam, mida ma tahan, ma säästan poeaja, sest ma ei pea poest läbi minema." selgitas Lee.

Greetelil on lisaks tavalise külmkapi alusele sügavkülmale veel üks sügavkülmik, kus saab säilitada vajadusel näiteks mõnda lihatoodet kauem kui algselt plaanis oli. Loomulikult on talveks külma pandud ka seened, marjad ja moosid.

Kas Greetelil midagi vahel äraviskamisele ka läheb? Tema sõnul küllaltki vähe. "Vahest väike lõpp piima, vahest mõni leivaviil jääb, mis juba vanaks läheb. Üldiselt suhteliselt vähe, või siis kui on valmistoit ja kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata, et siis vahest väike lõpp jääb. Ega nulljäätmetega ma päris hakkama ei saa."

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.