Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata ({{commentsTotal}})

Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

 

Kahe lapse ema Greetel Lee on hea näide keskmisest märksa kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast, kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. "Mul on nädalamenüüd. Tavaliselt on niimoodi, et laupäeva hommikul istun korra maha. Pool pere magab veel, teen ära, hiljem küsin laste käest ka juurde, et mida nad tahaksid. Enamikul nädalatel on üks kindel asi borš," rääkis Lee.

Peale selle kasutab Lee ka poodide kullerteenuseid. "Ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul tuuakse uus toit uueks nädalaks. Ja siis ongi tegelikult kogu nädalaks vaev murtud. Piima ja mingeid pisikesi asju võib veel vaja minna, ja paratamatult nüüd kõik asjad nädal aega ei säili, aga sellised üldised asjad on kõik ostetud."

Järgmine samm on söögitegemine. "Süsteem on mul selline, et ma teen kord päevas süüa, ja teen õhtul natuke suurema koguse. Mees on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt võtan siis järgmiseks päevaks selle toidu tööle ka kaasa. Ma ei pea mõtlema nädala sees enam, mida ma tahan, ma säästan poeaja, sest ma ei pea poest läbi minema." selgitas Lee.

Greetelil on lisaks tavalise külmkapi alusele sügavkülmale veel üks sügavkülmik, kus saab säilitada vajadusel näiteks mõnda lihatoodet kauem kui algselt plaanis oli. Loomulikult on talveks külma pandud ka seened, marjad ja moosid.

Kas Greetelil midagi vahel äraviskamisele ka läheb? Tema sõnul küllaltki vähe. "Vahest väike lõpp piima, vahest mõni leivaviil jääb, mis juba vanaks läheb. Üldiselt suhteliselt vähe, või siis kui on valmistoit ja kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata, et siis vahest väike lõpp jääb. Ega nulljäätmetega ma päris hakkama ei saa."

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?