Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata ({{commentsTotal}})

Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

 

Kahe lapse ema Greetel Lee on hea näide keskmisest märksa kokkuhoidlikumalt mõtlevast toidutarbijast, kellel niisama naljalt midagi raisku ei lähe. "Mul on nädalamenüüd. Tavaliselt on niimoodi, et laupäeva hommikul istun korra maha. Pool pere magab veel, teen ära, hiljem küsin laste käest ka juurde, et mida nad tahaksid. Enamikul nädalatel on üks kindel asi borš," rääkis Lee.

Peale selle kasutab Lee ka poodide kullerteenuseid. "Ma panen tavaliselt paika, et pühapäeva õhtul tuuakse uus toit uueks nädalaks. Ja siis ongi tegelikult kogu nädalaks vaev murtud. Piima ja mingeid pisikesi asju võib veel vaja minna, ja paratamatult nüüd kõik asjad nädal aega ei säili, aga sellised üldised asjad on kõik ostetud."

Järgmine samm on söögitegemine. "Süsteem on mul selline, et ma teen kord päevas süüa, ja teen õhtul natuke suurema koguse. Mees on nüüd kuidas kunagi, aga mina ikkagi valdavalt võtan siis järgmiseks päevaks selle toidu tööle ka kaasa. Ma ei pea mõtlema nädala sees enam, mida ma tahan, ma säästan poeaja, sest ma ei pea poest läbi minema." selgitas Lee.

Greetelil on lisaks tavalise külmkapi alusele sügavkülmale veel üks sügavkülmik, kus saab säilitada vajadusel näiteks mõnda lihatoodet kauem kui algselt plaanis oli. Loomulikult on talveks külma pandud ka seened, marjad ja moosid.

Kas Greetelil midagi vahel äraviskamisele ka läheb? Tema sõnul küllaltki vähe. "Vahest väike lõpp piima, vahest mõni leivaviil jääb, mis juba vanaks läheb. Üldiselt suhteliselt vähe, või siis kui on valmistoit ja kui keegi enam sellele isuga otsa ei vaata, et siis vahest väike lõpp jääb. Ega nulljäätmetega ma päris hakkama ei saa."

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.