Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi ({{commentsTotal}})

Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

Suure külmkapi sisu, mida Lido Eesti turundusjuht Tiina Köst "Osoonile" näitas, on tõesti pooltühi, mille peale mõni ehk ütleks, et tuleb ruttu poodi minna. Samas kinnitas Köst, et neil on kõik niimoodi arvestatud, et kui otsa saab, siis tellivad nad kohe juurde ja ükski klient nälga ei jää.

"Me tegelikult vaatame oma külastajate arvu aasta, lausa kuude lõikes, võrdleme eelmise aasta külastajate arvuga, meie käivetega ja tulenevalt sellest, siis teeme ka tellimusi toorainele," selgitas Köst.

Lido kokad teevad toitu serveerimiseks just nii palju, et see kohe ära ostetakse. Tänu sellele ei jää söök seisma ja välditakse ka raiskamist. Teenindajatel tuleb jälgida, millist toitu kliendid rohkem ostavad ja nad peavad olema valmis neid roogasid jooksvalt juurde tegema.

Aga mis ikkagi saab selle toiduga, mis juhtub üle jääma? "Meil on tegelikult ka oma pere toitlustus olemas, kus meie töötajad saavad Lido toite lõunaks või õhtuks süüa," rääkis Köst.

Portsud on täpselt välja arvutatud

Keerulisem on aimata, kui suure koguse üks või teine inimene sööb. "Tegelikult on juba mingist hetkest paika pandud, milline see keskmine ports kliendi jaoks võiks olla. Need varieeruvad mingite grammide vahel, aga need on teada ja neid kasutavad üldjuhul siis kõik toitlustusettevõtted," rääkis Köst.

"Osooni" pilku püüdnud lihatüki puhul tekib näiteks mõte, et kui ühele on see liiga väike, siis teisele võib jällegi tunduda liiga suur. "Ongi tehtud arvutused, et mis see keskmise lihatüki suurus võiks olla, ja see suurus ongi siin täpselt olemas, et alati saab kombineerida, võttes liha, sa saad võtta juurde salati, jätad võib-olla seekord hoopis kartuli võtmata. Täpselt nii, kuidas sa ise tunned, et mida ma täna süüa tahan," kirjeldas Köst.

Toiduraiskamise vältimise tõttu on õhtusele einestajale võrreldes lõunatajaga menüü ka poole lühem. "Kuna meie klientide arv on tipus lõuna ajal ja õhtul ta langeb, siis olemegi vähendanud oma menüü 50 protsendi võrra. See ongi just selle mõttega, et ei tekiks liigseid ülejääke ja vältida ses osas liigset kulu."

Päeva lõpus arvestab Lido kokku toidu, mis neil jäi müümata ja teeb tulenevalt sellest oma järgmise päeva tellimused. "Arvestame seda ka oma järgmise aasta tellimustes, et millised võiksid need mahud olla," ütles Köst.

Mõistagi pole sajaprotsendiliselt võimalik ülejääke vältida. Toit, mis Lido külastajatel taldrikule üle jääb, pannakse selleks spetsiaalselt mõeldud konteinerisse. Edasi liigub see jäätmekäitlejale, kes toodab sellest haljastusmulda.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: