Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi ({{commentsTotal}})

Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

Suure külmkapi sisu, mida Lido Eesti turundusjuht Tiina Köst "Osoonile" näitas, on tõesti pooltühi, mille peale mõni ehk ütleks, et tuleb ruttu poodi minna. Samas kinnitas Köst, et neil on kõik niimoodi arvestatud, et kui otsa saab, siis tellivad nad kohe juurde ja ükski klient nälga ei jää.

"Me tegelikult vaatame oma külastajate arvu aasta, lausa kuude lõikes, võrdleme eelmise aasta külastajate arvuga, meie käivetega ja tulenevalt sellest, siis teeme ka tellimusi toorainele," selgitas Köst.

Lido kokad teevad toitu serveerimiseks just nii palju, et see kohe ära ostetakse. Tänu sellele ei jää söök seisma ja välditakse ka raiskamist. Teenindajatel tuleb jälgida, millist toitu kliendid rohkem ostavad ja nad peavad olema valmis neid roogasid jooksvalt juurde tegema.

Aga mis ikkagi saab selle toiduga, mis juhtub üle jääma? "Meil on tegelikult ka oma pere toitlustus olemas, kus meie töötajad saavad Lido toite lõunaks või õhtuks süüa," rääkis Köst.

Portsud on täpselt välja arvutatud

Keerulisem on aimata, kui suure koguse üks või teine inimene sööb. "Tegelikult on juba mingist hetkest paika pandud, milline see keskmine ports kliendi jaoks võiks olla. Need varieeruvad mingite grammide vahel, aga need on teada ja neid kasutavad üldjuhul siis kõik toitlustusettevõtted," rääkis Köst.

"Osooni" pilku püüdnud lihatüki puhul tekib näiteks mõte, et kui ühele on see liiga väike, siis teisele võib jällegi tunduda liiga suur. "Ongi tehtud arvutused, et mis see keskmise lihatüki suurus võiks olla, ja see suurus ongi siin täpselt olemas, et alati saab kombineerida, võttes liha, sa saad võtta juurde salati, jätad võib-olla seekord hoopis kartuli võtmata. Täpselt nii, kuidas sa ise tunned, et mida ma täna süüa tahan," kirjeldas Köst.

Toiduraiskamise vältimise tõttu on õhtusele einestajale võrreldes lõunatajaga menüü ka poole lühem. "Kuna meie klientide arv on tipus lõuna ajal ja õhtul ta langeb, siis olemegi vähendanud oma menüü 50 protsendi võrra. See ongi just selle mõttega, et ei tekiks liigseid ülejääke ja vältida ses osas liigset kulu."

Päeva lõpus arvestab Lido kokku toidu, mis neil jäi müümata ja teeb tulenevalt sellest oma järgmise päeva tellimused. "Arvestame seda ka oma järgmise aasta tellimustes, et millised võiksid need mahud olla," ütles Köst.

Mõistagi pole sajaprotsendiliselt võimalik ülejääke vältida. Toit, mis Lido külastajatel taldrikule üle jääb, pannakse selleks spetsiaalselt mõeldud konteinerisse. Edasi liigub see jäätmekäitlejale, kes toodab sellest haljastusmulda.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?