Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi ({{commentsTotal}})

Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

Suure külmkapi sisu, mida Lido Eesti turundusjuht Tiina Köst "Osoonile" näitas, on tõesti pooltühi, mille peale mõni ehk ütleks, et tuleb ruttu poodi minna. Samas kinnitas Köst, et neil on kõik niimoodi arvestatud, et kui otsa saab, siis tellivad nad kohe juurde ja ükski klient nälga ei jää.

"Me tegelikult vaatame oma külastajate arvu aasta, lausa kuude lõikes, võrdleme eelmise aasta külastajate arvuga, meie käivetega ja tulenevalt sellest, siis teeme ka tellimusi toorainele," selgitas Köst.

Lido kokad teevad toitu serveerimiseks just nii palju, et see kohe ära ostetakse. Tänu sellele ei jää söök seisma ja välditakse ka raiskamist. Teenindajatel tuleb jälgida, millist toitu kliendid rohkem ostavad ja nad peavad olema valmis neid roogasid jooksvalt juurde tegema.

Aga mis ikkagi saab selle toiduga, mis juhtub üle jääma? "Meil on tegelikult ka oma pere toitlustus olemas, kus meie töötajad saavad Lido toite lõunaks või õhtuks süüa," rääkis Köst.

Portsud on täpselt välja arvutatud

Keerulisem on aimata, kui suure koguse üks või teine inimene sööb. "Tegelikult on juba mingist hetkest paika pandud, milline see keskmine ports kliendi jaoks võiks olla. Need varieeruvad mingite grammide vahel, aga need on teada ja neid kasutavad üldjuhul siis kõik toitlustusettevõtted," rääkis Köst.

"Osooni" pilku püüdnud lihatüki puhul tekib näiteks mõte, et kui ühele on see liiga väike, siis teisele võib jällegi tunduda liiga suur. "Ongi tehtud arvutused, et mis see keskmise lihatüki suurus võiks olla, ja see suurus ongi siin täpselt olemas, et alati saab kombineerida, võttes liha, sa saad võtta juurde salati, jätad võib-olla seekord hoopis kartuli võtmata. Täpselt nii, kuidas sa ise tunned, et mida ma täna süüa tahan," kirjeldas Köst.

Toiduraiskamise vältimise tõttu on õhtusele einestajale võrreldes lõunatajaga menüü ka poole lühem. "Kuna meie klientide arv on tipus lõuna ajal ja õhtul ta langeb, siis olemegi vähendanud oma menüü 50 protsendi võrra. See ongi just selle mõttega, et ei tekiks liigseid ülejääke ja vältida ses osas liigset kulu."

Päeva lõpus arvestab Lido kokku toidu, mis neil jäi müümata ja teeb tulenevalt sellest oma järgmise päeva tellimused. "Arvestame seda ka oma järgmise aasta tellimustes, et millised võiksid need mahud olla," ütles Köst.

Mõistagi pole sajaprotsendiliselt võimalik ülejääke vältida. Toit, mis Lido külastajatel taldrikule üle jääb, pannakse selleks spetsiaalselt mõeldud konteinerisse. Edasi liigub see jäätmekäitlejale, kes toodab sellest haljastusmulda.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.