Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi ({{commentsTotal}})

Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

Suure külmkapi sisu, mida Lido Eesti turundusjuht Tiina Köst "Osoonile" näitas, on tõesti pooltühi, mille peale mõni ehk ütleks, et tuleb ruttu poodi minna. Samas kinnitas Köst, et neil on kõik niimoodi arvestatud, et kui otsa saab, siis tellivad nad kohe juurde ja ükski klient nälga ei jää.

"Me tegelikult vaatame oma külastajate arvu aasta, lausa kuude lõikes, võrdleme eelmise aasta külastajate arvuga, meie käivetega ja tulenevalt sellest, siis teeme ka tellimusi toorainele," selgitas Köst.

Lido kokad teevad toitu serveerimiseks just nii palju, et see kohe ära ostetakse. Tänu sellele ei jää söök seisma ja välditakse ka raiskamist. Teenindajatel tuleb jälgida, millist toitu kliendid rohkem ostavad ja nad peavad olema valmis neid roogasid jooksvalt juurde tegema.

Aga mis ikkagi saab selle toiduga, mis juhtub üle jääma? "Meil on tegelikult ka oma pere toitlustus olemas, kus meie töötajad saavad Lido toite lõunaks või õhtuks süüa," rääkis Köst.

Portsud on täpselt välja arvutatud

Keerulisem on aimata, kui suure koguse üks või teine inimene sööb. "Tegelikult on juba mingist hetkest paika pandud, milline see keskmine ports kliendi jaoks võiks olla. Need varieeruvad mingite grammide vahel, aga need on teada ja neid kasutavad üldjuhul siis kõik toitlustusettevõtted," rääkis Köst.

"Osooni" pilku püüdnud lihatüki puhul tekib näiteks mõte, et kui ühele on see liiga väike, siis teisele võib jällegi tunduda liiga suur. "Ongi tehtud arvutused, et mis see keskmise lihatüki suurus võiks olla, ja see suurus ongi siin täpselt olemas, et alati saab kombineerida, võttes liha, sa saad võtta juurde salati, jätad võib-olla seekord hoopis kartuli võtmata. Täpselt nii, kuidas sa ise tunned, et mida ma täna süüa tahan," kirjeldas Köst.

Toiduraiskamise vältimise tõttu on õhtusele einestajale võrreldes lõunatajaga menüü ka poole lühem. "Kuna meie klientide arv on tipus lõuna ajal ja õhtul ta langeb, siis olemegi vähendanud oma menüü 50 protsendi võrra. See ongi just selle mõttega, et ei tekiks liigseid ülejääke ja vältida ses osas liigset kulu."

Päeva lõpus arvestab Lido kokku toidu, mis neil jäi müümata ja teeb tulenevalt sellest oma järgmise päeva tellimused. "Arvestame seda ka oma järgmise aasta tellimustes, et millised võiksid need mahud olla," ütles Köst.

Mõistagi pole sajaprotsendiliselt võimalik ülejääke vältida. Toit, mis Lido külastajatel taldrikule üle jääb, pannakse selleks spetsiaalselt mõeldud konteinerisse. Edasi liigub see jäätmekäitlejale, kes toodab sellest haljastusmulda.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Merit Maarits



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.