Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes ({{commentsTotal}})

Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

„Osooni“ erisaade otsib vastuseid küsimustele, kuidas seda toidukadu vähendada ja kuidas toiduraiskamine on seotud kliimamuutusega.

Toiduraiskamine ei ole lihtsalt tarbetu kulutamine, vaid sellega kaasnevad nii keskkondlikud, majanduslikud kui sotsiaalsed mõjud, selgitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

„Ühelt poolt on kulutatud palju ressursse: vett, maad, energiat, inimtööjõudu ja see sisuliselt visatakse lihtsalt minema. Teiselt poolt on see ka majanduslik kulu, kolmandaks on seal siis eetilised või sotsiaalsed probleemid, et meil on nii maailmas üle 800 miljoni nälgiva inimese ja ka Eestis nii öelda näiteks puudust kannatavaid inimesi küllalt palju, samal ajal kui teatud teised, võib olla rikkamad inimesed viskavad lihtsalt toidu prügikasti.“

Katrin Bats, Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist selgitab, et kliendid ootavad ka õhtul kell kümme poodi tulles värsket ja külluslikku kaubavalikut. See on põhjus, miks toidupoed, näiteks nagu Rimi, peavad ka õhtusel ajal hoidma letid täis.

„Kuna ilmselgelt see õhtune klient ju kõike ära ei osta, siis nii ongi jaekaubanduses üsna normaalne, et et midagi õhtul järgi jääb ja paraku sellega enam midagi väga olulist muud teha ei saa. Kui me ei saa seda annetada, siis me peame selle kahjuks ära viskama,“ selgitab Bats.

Väike viga puuvilja küljes takistab müüki

Kõige rohkem jääb poodides müümata puu- ja juurvilju. Järgnevad kala- ja lihatooted ning siis pagaritooted. Inimestele ei meeldi väikeste vigadega puuviljad ja seetõttu nad jäävadki müümata ja lõpetavad oma tee prügikastis.

Klient jätab enamasti väikese muljumisjäljega tomati ostmata, ehkki selle maitse ei ole väikese pehme koha tõttu kuidagi halvem. Küll aga tähendab iga tund, mil see viga saanud tomat letil seisab, riknemist ja lõpuks söömiskõlbmatuks muutumist. Seetõttu on just puu- ja köögivili see, mida poed kõige enam ära viskavad.

Lahendus algab kodusest planeerimisest

Ehkki poodide äravisatava kauba hulk näib suur, visatakse sama palju toitu prügikasti kodumajapidamistes. Keskmine pere viskab aastas ära neli kilogrammi pagaritooteid.

Mõnda kaupa ostetakse rohkem jaanipäeval, teist jõulude ajal. See tähendab, et ka poed võtavad neid kaupu rohkem müüki. Siin tuleb mängu planeerimise peen kunst.

„Kui me planeerime kaupa liiga vähe, siis meil on klient pahane ja ise jääme müügist ilma, samas aga kui me planeerime liiga palju, siis me oleme silmitsi mahakandmisega, mis samamoodi on suured,“ selgitab Allar Kahju, Rimi tarneahela juht.

Rimis on näiteks IT-süsteem, mis igal öösel analüüsib iga kaupluse iga toote kohta eelnevate perioodide müüke ning kaalub nõudlust mõjutavaid tegureid, näiteks kampaaniaid. Samuti analüüsib arvuti kaupluse varu ning teeb prognoosi tuleviku osas.

Teisisõnu, kui inimesed ühel perioodil aastas ostavad rohkem, seda ka juhul kui nad lõpuks seda toitu ei söö, vaid minema viskavad, leiab süsteem järgmise aasta samal ajal, et teatud sorti kaupu peaks ostma rohkem.

Kui sama peen planeerimise kunst oleks ka Eesti peredes ning toitu ostetaks vajaduse, mitte emotsiooni ajel, leiaks nii poodides kui kodumajapidamistes igal aastal oluliselt vähem toitu tee prügikasti.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest. Saates on kasutatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uurimustööde tulemusi ja statistikat.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: