Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes ({{commentsTotal}})

Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

„Osooni“ erisaade otsib vastuseid küsimustele, kuidas seda toidukadu vähendada ja kuidas toiduraiskamine on seotud kliimamuutusega.

Toiduraiskamine ei ole lihtsalt tarbetu kulutamine, vaid sellega kaasnevad nii keskkondlikud, majanduslikud kui sotsiaalsed mõjud, selgitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

„Ühelt poolt on kulutatud palju ressursse: vett, maad, energiat, inimtööjõudu ja see sisuliselt visatakse lihtsalt minema. Teiselt poolt on see ka majanduslik kulu, kolmandaks on seal siis eetilised või sotsiaalsed probleemid, et meil on nii maailmas üle 800 miljoni nälgiva inimese ja ka Eestis nii öelda näiteks puudust kannatavaid inimesi küllalt palju, samal ajal kui teatud teised, võib olla rikkamad inimesed viskavad lihtsalt toidu prügikasti.“

Katrin Bats, Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist selgitab, et kliendid ootavad ka õhtul kell kümme poodi tulles värsket ja külluslikku kaubavalikut. See on põhjus, miks toidupoed, näiteks nagu Rimi, peavad ka õhtusel ajal hoidma letid täis.

„Kuna ilmselgelt see õhtune klient ju kõike ära ei osta, siis nii ongi jaekaubanduses üsna normaalne, et et midagi õhtul järgi jääb ja paraku sellega enam midagi väga olulist muud teha ei saa. Kui me ei saa seda annetada, siis me peame selle kahjuks ära viskama,“ selgitab Bats.

Väike viga puuvilja küljes takistab müüki

Kõige rohkem jääb poodides müümata puu- ja juurvilju. Järgnevad kala- ja lihatooted ning siis pagaritooted. Inimestele ei meeldi väikeste vigadega puuviljad ja seetõttu nad jäävadki müümata ja lõpetavad oma tee prügikastis.

Klient jätab enamasti väikese muljumisjäljega tomati ostmata, ehkki selle maitse ei ole väikese pehme koha tõttu kuidagi halvem. Küll aga tähendab iga tund, mil see viga saanud tomat letil seisab, riknemist ja lõpuks söömiskõlbmatuks muutumist. Seetõttu on just puu- ja köögivili see, mida poed kõige enam ära viskavad.

Lahendus algab kodusest planeerimisest

Ehkki poodide äravisatava kauba hulk näib suur, visatakse sama palju toitu prügikasti kodumajapidamistes. Keskmine pere viskab aastas ära neli kilogrammi pagaritooteid.

Mõnda kaupa ostetakse rohkem jaanipäeval, teist jõulude ajal. See tähendab, et ka poed võtavad neid kaupu rohkem müüki. Siin tuleb mängu planeerimise peen kunst.

„Kui me planeerime kaupa liiga vähe, siis meil on klient pahane ja ise jääme müügist ilma, samas aga kui me planeerime liiga palju, siis me oleme silmitsi mahakandmisega, mis samamoodi on suured,“ selgitab Allar Kahju, Rimi tarneahela juht.

Rimis on näiteks IT-süsteem, mis igal öösel analüüsib iga kaupluse iga toote kohta eelnevate perioodide müüke ning kaalub nõudlust mõjutavaid tegureid, näiteks kampaaniaid. Samuti analüüsib arvuti kaupluse varu ning teeb prognoosi tuleviku osas.

Teisisõnu, kui inimesed ühel perioodil aastas ostavad rohkem, seda ka juhul kui nad lõpuks seda toitu ei söö, vaid minema viskavad, leiab süsteem järgmise aasta samal ajal, et teatud sorti kaupu peaks ostma rohkem.

Kui sama peen planeerimise kunst oleks ka Eesti peredes ning toitu ostetaks vajaduse, mitte emotsiooni ajel, leiaks nii poodides kui kodumajapidamistes igal aastal oluliselt vähem toitu tee prügikasti.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest. Saates on kasutatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uurimustööde tulemusi ja statistikat.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.