Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes ({{commentsTotal}})

Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

„Osooni“ erisaade otsib vastuseid küsimustele, kuidas seda toidukadu vähendada ja kuidas toiduraiskamine on seotud kliimamuutusega.

Toiduraiskamine ei ole lihtsalt tarbetu kulutamine, vaid sellega kaasnevad nii keskkondlikud, majanduslikud kui sotsiaalsed mõjud, selgitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

„Ühelt poolt on kulutatud palju ressursse: vett, maad, energiat, inimtööjõudu ja see sisuliselt visatakse lihtsalt minema. Teiselt poolt on see ka majanduslik kulu, kolmandaks on seal siis eetilised või sotsiaalsed probleemid, et meil on nii maailmas üle 800 miljoni nälgiva inimese ja ka Eestis nii öelda näiteks puudust kannatavaid inimesi küllalt palju, samal ajal kui teatud teised, võib olla rikkamad inimesed viskavad lihtsalt toidu prügikasti.“

Katrin Bats, Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist selgitab, et kliendid ootavad ka õhtul kell kümme poodi tulles värsket ja külluslikku kaubavalikut. See on põhjus, miks toidupoed, näiteks nagu Rimi, peavad ka õhtusel ajal hoidma letid täis.

„Kuna ilmselgelt see õhtune klient ju kõike ära ei osta, siis nii ongi jaekaubanduses üsna normaalne, et et midagi õhtul järgi jääb ja paraku sellega enam midagi väga olulist muud teha ei saa. Kui me ei saa seda annetada, siis me peame selle kahjuks ära viskama,“ selgitab Bats.

Väike viga puuvilja küljes takistab müüki

Kõige rohkem jääb poodides müümata puu- ja juurvilju. Järgnevad kala- ja lihatooted ning siis pagaritooted. Inimestele ei meeldi väikeste vigadega puuviljad ja seetõttu nad jäävadki müümata ja lõpetavad oma tee prügikastis.

Klient jätab enamasti väikese muljumisjäljega tomati ostmata, ehkki selle maitse ei ole väikese pehme koha tõttu kuidagi halvem. Küll aga tähendab iga tund, mil see viga saanud tomat letil seisab, riknemist ja lõpuks söömiskõlbmatuks muutumist. Seetõttu on just puu- ja köögivili see, mida poed kõige enam ära viskavad.

Lahendus algab kodusest planeerimisest

Ehkki poodide äravisatava kauba hulk näib suur, visatakse sama palju toitu prügikasti kodumajapidamistes. Keskmine pere viskab aastas ära neli kilogrammi pagaritooteid.

Mõnda kaupa ostetakse rohkem jaanipäeval, teist jõulude ajal. See tähendab, et ka poed võtavad neid kaupu rohkem müüki. Siin tuleb mängu planeerimise peen kunst.

„Kui me planeerime kaupa liiga vähe, siis meil on klient pahane ja ise jääme müügist ilma, samas aga kui me planeerime liiga palju, siis me oleme silmitsi mahakandmisega, mis samamoodi on suured,“ selgitab Allar Kahju, Rimi tarneahela juht.

Rimis on näiteks IT-süsteem, mis igal öösel analüüsib iga kaupluse iga toote kohta eelnevate perioodide müüke ning kaalub nõudlust mõjutavaid tegureid, näiteks kampaaniaid. Samuti analüüsib arvuti kaupluse varu ning teeb prognoosi tuleviku osas.

Teisisõnu, kui inimesed ühel perioodil aastas ostavad rohkem, seda ka juhul kui nad lõpuks seda toitu ei söö, vaid minema viskavad, leiab süsteem järgmise aasta samal ajal, et teatud sorti kaupu peaks ostma rohkem.

Kui sama peen planeerimise kunst oleks ka Eesti peredes ning toitu ostetaks vajaduse, mitte emotsiooni ajel, leiaks nii poodides kui kodumajapidamistes igal aastal oluliselt vähem toitu tee prügikasti.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest. Saates on kasutatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uurimustööde tulemusi ja statistikat.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?