TTÜ katusel ligunevad lipid aitavad Euroopa puitehitust edendada ({{commentsTotal}})

Praegu kogub aina suuremat hoogu vaidlus Eesti metsade raiemahtude üle. Üks “hundid söönud, lambad terved” lahendus oleks puidu parem ärakasutamine, mitte lihtsalt selle eksportimine palgi või paberipuuna. Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased uurivad erinevate puiduliikide vastupidavust välitingimustes. Parem ilmastikutaluvus võimaldab puitu paremini ja rohkem ehituses kasutada.

Tallinna tehnikaülikooli katusel on ilmaolude vintsutada jäetud erineval viisil töödeldud või töötlemata puulipid. Termotöödeldud, immutatud või töötluseta kuuse- ja tammepuidu proovid aitavad selgitada, millist viimistlust meie tingimustes ehituspuit vajab või ei vaja. Lisaks on puutükid fikseeritud erinevate kinnitusvahenditega, et testida nendegi sobivust meie kliimasse.

Üle Euroopa toimuvas uuringus osaleb 28 teadusasutust 15 riigist. Rahvusvahelise projekti eesmärgiks on koguda ja võrrelda erinevate geograafiliste asukohtade mõju puidu ja kinnitusvahendite vastupidavusele. Puidu niiskuse ja välistemperatuuri andmeid annavad andmelogerid ja andurid. Testimiseks on valitud harilik kuusk, termotöödeldud harilik kuusk ja harilik tamm. Lisaks võetakse arvesse kohalike ilmajaamade andmeid. Tähtsad on UV-kiirguse intensiivsus, sademed, õhuniiskus. Testprogrammi alusel hinnatakse mädanike ja hallituste teket, lõhesid, kruvide korrosiooni, mõõdetakse värvuse muutumist jne.

Puidu kestvuse määrab selle kasutamise koht

Projekti ühe juhi, TTÜ puidutöötlemise professor Jaan Kersi sõnul ongi tähtis arvesse võtta ehituspuidu kasutamise piirkond. “Näiteks Eesti esimese passiivmaja püstitamisel Austria eeskujul kasutatud isolatsiooni- ja fassaadimaterjalid ei sobinud siia. Appi pidid tulema Eesti ehitusfüüsikud,” rääkis Kers. Samas peab meie kliimas hästi vastu kuusk, mis aga kipub kuluma Põhja-Rootsis või Norras kiiremini.

Termotöötlus tõrjub pragusid

Praeguse uuringu esialgsed tulemused näitavad, et kõige kiiremini ilmnevad puidul värvusmuutused. Pärast esimest aastat on termotöödeldud kuusk, tavaline kuusk ja tamm värvunud halliks. Kinnitusvahenditest ilmnesid kõige suuremad muutused tsingitud kruvidel, neile tekkis juba nelja nädala järel rooste. Kaheaastase välitingimustes viibimise järel kipub pragunema ennekõike kuusk, tammepuit on vähem lõhenemisaldis. Teisalt on termotöödeldud kuusk peaaegu praovaba. Seega sobiks termotöödeldud kuusk hästi fassaadimaterjaliks. Konstruktsiooni raskusi kandma see hästi ei passi, kuna termotöötlus muudab puidu hapramaks.

Kersi sõnul on puit korraliku viimistlemise ja rakendusviisi korral väga vastupidav ja kvaliteetne ehitusmaterjal. Eesti kliimas kasvanud tugev ja vastupidav põhjamaine okaspuit sobib nii konstruktsioonide kui ka fassaadi ehitamiseks.

Uuringu COST FP1303 "Performance of the biobased building materials" ehk "Looduslike ehitusmaterjalide vastupidavus" tulemusi saab tulevikus võtta arvesse puidu tõhusal kaitsetöötlemisel, et toota näiteks puitfassaade ja välimööblit.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.