Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele ({{commentsTotal}})

Autor: Pixapay

Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

Kolme riigi vastsündinute nabaväädi verd analüüsides nägime, et Karjalas sündinud laste immuunsüsteem oli küpsem ehk paremini välja arenenud kui Soomes ja Eestis sündinutel, kus kodud on oluliselt steriilsemad. See näitab, et elukeskkonna mõju on tähtsal kohal juba väga varajases arenguetapis,” selgitas pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuringu DIABIMMUNE üks eestvedajatest, Tartu ülikooli lastehaiguste professor ja lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann.

Selleks, et immuunsüsteem aegsasti küpseks ja “õigesti käituma” õpiks, peab ta kokku puutuma erinevate mikroobidega.

Kui sellist väljaõpet õigel ajal ja õiges mahus ei toimu, võib juhtuda, et immuunsüsteem hakkab näiteks liiga tormiliselt reageerima iseenda kudedele. Nii võivad tekkida autoantikehad kõhunäärme teatud rakkude vastu, mis viib esimest tüüpi diabeedi väljakujunemiseni. Kui immuunsüsteemil pole piisavalt tegevust võib see üle reageerida ka võõrkehadele, näiteks tolmule, mis põhjustab allergilist reaktsiooni.

Niisiis on kokkupuude eri liiki bakteritega immuunsüsteemi väljaõppes hädavajalik ning see saab alguse juba emaüsas. Ent vähem oluline ei ole ka kodu asukoht, kus vastsündinu pärast haiglat oma kõige esimesed eluaastad veedab.

Neil lastel, kelle sünnikodu ümber oli kahe kuni viie kilomeetri raadiuses rohkem metsa ja rohumaid, oli ka vähem soodumusi allergia tekkeks, selgus allergiauuringust, kus osales ka 600 DIABIMMUNE uuringus osalenud eesti ja soome last.

Professori sõnul oli uuringus rühm Soomes elavaid lapsi, kes vahetasid esimesel eluaastal elukohta ning nende uurimisel selgus, et mida rohkem oli neil metsa ja põllumaid sünnikodu ümbruses, seda vähem oli neil allergiaid kuuendal eluaastal.

“Eriti määravakas sai just sünnihetkel oleva kodu ümbrus ehk see, kuhu vastsündinu haiglast viidi. On väga oluline, et laps puutuks kokku rohelise keskkonnaga juba väga varases vanuses, ja mida varem, seda parem.”

“See seos on tõeliselt huvitav ja avaldub tõenäoliselt keskkonna mikrobioomi ehk mikroobide kogumi toime kaudu inimese naha mikrofloorale, kus eeskätt on oluline roll Protebacteria mikroobidel,” kommenteeris Tillmann. Mikroobiliikide arv on suurem just seal, kus on suurem ka erinevate taime- ja loomaliikide arv, rohelise looduse keskel.

Need leiud on ühed mitmetest Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste diabeediuuringust DIABIMMUNE.

Mitmeaastase uuringu kõige tähtsam saavutus on teadlaste kirjeldus selle kohta, kuidas soolebakterid mõjutavad lastel esimest tüüpi diabeedi teket. Kuidas see avastus aitab rajada teed uutele ravivõimalustele saab põhjalikumalt lugeda ERR Novaatori loost “Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata” .

DIABIMMUNE uuring on viimase poole sajandi ulatuslikum teadustöö, milles Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinik on osalenud. Ainuüksi Eestis oli kaasatud ligi 2000 perekonda ja tehti üle 5500 uuringuvisiidi. 



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.