Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: gsapponline/Creative Commons

Õppetöös mängu elementide kasutusvõimalusi uurinud Tallinna ülikooli haridusteaduse instituudi doktorant Martin Sillaots leiab, et mängustamise abil on võimalik suurendada kõrgkooliõpilastes soovi õppetöös aktiivselt kaasa lüüa.

''Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et tänased õpilased on harjunud elama keskkonnas, mis on inforohke ning vaheldusrikas. Traditsioonilisi õpetamismeetodeid kasutades on üha raskem köita õpilaste tähelepanu,'' nentis Sillaots. Mängulaadse kogemuse loomisega võiks tema hinnangul õpilaste motivatsiooni oluliselt tõsta. Ideaalis võiks kaasamine küündida tasemeni, kus keskenduvad õpilased tegevusele niivõrd, et kaotavad ajataju ja lõpetavad kõrvaliste asjade pärast muretsemise

Sillaots leidis, et erinevate mänguelementide nagu tagasiside, koostöö ja võistluse rakendamine muutis kursustel osalejate jaoks õpitegevused kaasahaaravaks, kuid mitte nii intensiivsel tasemel, et nad oleksid kaotanud mina- või ajataju. Doktorant tõi välja, et kui lasteaedades ja algkoolides on mängustamine tavapärane õpimeetod, siis ülikooli tasemel on selle elementide kasutamist uuritud kulgemise mõõtmiseks mõeldud vahendite abil vähem.

Autori sõnul on uurimistöö tulemused rakendatavad nii pedagoogilises kui ka mängudisainis. ''Nii kursuste kui ka mängude kavandajate eesmärk on saavutada võimalikult kaasahaarav tulemus. Käesolev töö pakub ideid, mida võiks disainis arvestada ja milliseid elemente lisada, et tulemus oleks kulgemine,'' lisas Sillaots. Samuti on võimalus leida doktoritööst ideid, kuidas mõõta osalejate aktiivsust ja kaasatust.

Martin Sillaots kaitseb doktoritööd ''Creating the Flow: the Gamification of Higher Education Courses'' (''Kulgemise kogemuse tekitamine mängustades kõrgkooli kursusi'') 15. detsembril kell 12 Tallinna ülikoolis (M-628). Töö juhendajad on Södertörni ülikooli professor Mauri Kaipainen ja TLÜ vanemteadur Kai Pata. Oponendid on Ljubljana ülikooli professor Jože Rugelj ja Uppsala ülikooli vanemlektor Ernest Adams. Doktoritöö täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.