Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: gsapponline/Creative Commons

Õppetöös mängu elementide kasutusvõimalusi uurinud Tallinna ülikooli haridusteaduse instituudi doktorant Martin Sillaots leiab, et mängustamise abil on võimalik suurendada kõrgkooliõpilastes soovi õppetöös aktiivselt kaasa lüüa.

''Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et tänased õpilased on harjunud elama keskkonnas, mis on inforohke ning vaheldusrikas. Traditsioonilisi õpetamismeetodeid kasutades on üha raskem köita õpilaste tähelepanu,'' nentis Sillaots. Mängulaadse kogemuse loomisega võiks tema hinnangul õpilaste motivatsiooni oluliselt tõsta. Ideaalis võiks kaasamine küündida tasemeni, kus keskenduvad õpilased tegevusele niivõrd, et kaotavad ajataju ja lõpetavad kõrvaliste asjade pärast muretsemise

Sillaots leidis, et erinevate mänguelementide nagu tagasiside, koostöö ja võistluse rakendamine muutis kursustel osalejate jaoks õpitegevused kaasahaaravaks, kuid mitte nii intensiivsel tasemel, et nad oleksid kaotanud mina- või ajataju. Doktorant tõi välja, et kui lasteaedades ja algkoolides on mängustamine tavapärane õpimeetod, siis ülikooli tasemel on selle elementide kasutamist uuritud kulgemise mõõtmiseks mõeldud vahendite abil vähem.

Autori sõnul on uurimistöö tulemused rakendatavad nii pedagoogilises kui ka mängudisainis. ''Nii kursuste kui ka mängude kavandajate eesmärk on saavutada võimalikult kaasahaarav tulemus. Käesolev töö pakub ideid, mida võiks disainis arvestada ja milliseid elemente lisada, et tulemus oleks kulgemine,'' lisas Sillaots. Samuti on võimalus leida doktoritööst ideid, kuidas mõõta osalejate aktiivsust ja kaasatust.

Martin Sillaots kaitseb doktoritööd ''Creating the Flow: the Gamification of Higher Education Courses'' (''Kulgemise kogemuse tekitamine mängustades kõrgkooli kursusi'') 15. detsembril kell 12 Tallinna ülikoolis (M-628). Töö juhendajad on Södertörni ülikooli professor Mauri Kaipainen ja TLÜ vanemteadur Kai Pata. Oponendid on Ljubljana ülikooli professor Jože Rugelj ja Uppsala ülikooli vanemlektor Ernest Adams. Doktoritöö täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.