Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika ({{commentsTotal}})

Sander Paekivi
Sander Paekivi

Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Maailmas räägitakse praegu umbes 6000 inimkeelt. Arv võib varieeruda olenevalt sellest, kuidas defineerida keelt või arvestada dialekte. Arvestades seda, et inimesi on hetkel maailmas üle seitsme miljardi, siis võimaldab suhe hästi illustreerida juba ühe keele potentsiaalset mõju ühendada suuri inimmasse peale selle kultuurilise väärtuse.

Numbrid on aga olulised prognoosi tõttu, et 90 protsenti neist kõigist keeltest surevad välja käesoleva sajandi jooksul. Teiste sõnadega on ajal, mil inimesi on juba üle seitsme miljardi, keeli võrreldes praegusega alles vaid kümnendik.

Selline kohutav prognoos on motiveerinud lingvistika valdkonnaga tegelema ka matemaatikuid ja füüsikuid, kes rakendavad vastavaid matemaatilisi meetodeid eesmärgiga luua mudel kirjeldamaks keelte konkurentsi ja sellest asjakohast informatsiooni välja lugedes sekkuda hiljem protsessi juba teadlikult.

Seni on uuritud vaid kahe keele vahelist konkurentsi. See on küll laialt levinud, kuid sageli näeb konkurentsi ka kolme keele vahel. Näiteks esineb selline situatsioon Eestis, kus konkureerivad rääkijatele ja kultuurile eesti, vene ning inglise keel. Paekivi magistritöö raames selline mudel loodigi ja uuriti selle käitumist erinevates situatsioonides. Lisaks arendati välja tööriist, millega uurida konkurentsi käiku. Nii saab teada, milline keel sureb välja esimese ja teisena ning milline neist alles jääb.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.