Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika ({{commentsTotal}})

Sander Paekivi

Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Maailmas räägitakse praegu umbes 6000 inimkeelt. Arv võib varieeruda olenevalt sellest, kuidas defineerida keelt või arvestada dialekte. Arvestades seda, et inimesi on hetkel maailmas üle seitsme miljardi, siis võimaldab suhe hästi illustreerida juba ühe keele potentsiaalset mõju ühendada suuri inimmasse peale selle kultuurilise väärtuse.

Numbrid on aga olulised prognoosi tõttu, et 90 protsenti neist kõigist keeltest surevad välja käesoleva sajandi jooksul. Teiste sõnadega on ajal, mil inimesi on juba üle seitsme miljardi, keeli võrreldes praegusega alles vaid kümnendik.

Selline kohutav prognoos on motiveerinud lingvistika valdkonnaga tegelema ka matemaatikuid ja füüsikuid, kes rakendavad vastavaid matemaatilisi meetodeid eesmärgiga luua mudel kirjeldamaks keelte konkurentsi ja sellest asjakohast informatsiooni välja lugedes sekkuda hiljem protsessi juba teadlikult.

Seni on uuritud vaid kahe keele vahelist konkurentsi. See on küll laialt levinud, kuid sageli näeb konkurentsi ka kolme keele vahel. Näiteks esineb selline situatsioon Eestis, kus konkureerivad rääkijatele ja kultuurile eesti, vene ning inglise keel. Paekivi magistritöö raames selline mudel loodigi ja uuriti selle käitumist erinevates situatsioonides. Lisaks arendati välja tööriist, millega uurida konkurentsi käiku. Nii saab teada, milline keel sureb välja esimese ja teisena ning milline neist alles jääb.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.