Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud ({{commentsTotal}})

Chuck Norris.
Chuck Norris. Autor/allikas: Jerry Markland/AFP/Scanpix

Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

2006. aastal asuti rajama uut, kõige põhjapoolsemat silda. Lisaks lugematutele tehnilisemat laadi ülesannetele, mis tavakodanikele niivõrd korda ei läinud, huvitas tulevasi kasutajaid uue silla nimi. Majandusministeerium korraldas sillale nimekonkursi. Kolm enim hääli saanud nime lubati võtta lõpliku otsuse sisendiks.

2006. aasta augustis püüdis uudisteagentuur Reuters ületada muude tegevustega hõivatud maailma uudiskünnist teatega, et kusagil Ungaris võidakse panna mingile sillale Chuck Norrise nimi. Reutersi otsus oli õige ja uudis pälvis laia tähelepanu, sh Eestis. Ilmselt oli hulk kohalikke kodanikke lihtsameelsuses kellegi provokatsiooniga kaasa minnes unustanud, et keegi üle Chuck Norrise ei pääse.

Uudist märkas USA satiirik Stephen Colbert ja kutsus selle peale oma telesaate vaatajaid hääletama hoopiski tema eest. Colberti nimi hakkaski kiiresti edetabelis tõusma. Lisaks juhendas ta hääletajaid, kuidas toppida hääletuskasti mitu hääletussedelit, kasutada veebipõhises keskkonnas automaatseid hääletusprogramme jne. Tosin päeva hiljem juhtis Colbert uue silla nimekonkurssi 17 miljoni häälega. Seda oli 14 miljonit rohkem teisel kohal asunud Ungari rahvuskangelase Miklós Zrínyist ja seitse miljonit rohkem Ungari rahvaarvust.

Nimekomisjon otsustas hääletamise katkestada ning tühistada ja käivitas uue ning paremini tehnoloogilise ulakuse eest kaitstud hääletuse. Colbert palus oma pooldajatel ulakustest loobuda. Kolm nädalat hiljem teavitas Ungari suursaadik Colbertit, et tema on konkursi võitja. Seejärel ulatas mehele 10 000 forinti ja teatas, et kahjuks ikkagi ei saa Colberti nime sillale panna, sest mees peaks oskama ungari keelt ja olema surnud. Sild sai lõpuks komisjoni kaalutlusel nime, mis ei jõudnud isegi konkursi lõppvooru.

Olgu see õpetlik tehnoloogia viljatu rakendamise juhtum sissejuhatuseks järgmisele loole. Paarikümnest ringkonnast koosnevas Pariisis rajati lõunapoolseimas, 13. ringkonnas uus tehnoloogiapark. Koos uute hoonetega tõstatus küsimus, milliseid nimesid omistada uutele tänavatele. Tehnoloogilisest keskkonnast tulenevalt piiritleti valikut tegevusvaldkonnas silmapaistvate isikutega.

Üheks tänava nimekandidaadiks oli kohaliku piirkonna juhi poolt pakutuna "Rue Steve Jobs". 2011. aastal haiguse tagajärjel lahkunud Apple karismaatiline ja vastuoluline, kuid kindlasti tehnoloogia kultuuriruumis märgilise isikuna täitis ta vähemalt kaks nime määramisele kohast kriteeriumit, st ta oli kuulus ja surnud.

Sellest siiski ei piisanud. Kuuldes Jobsi nime kandidatuurist esitasid mõned vasakpoolsed saadikud vastulause, osutades mehe vähem kuulsale pärandile madalate palkade, ületöö ja riigile maksudest kõrvalehoidmise näol. Apple hoiab maksuskeemide abil umbes 200 miljardit USA dollarit meretagustes maksuvabades skeemides, millest on märkimisväärne osa paigutatud emariigi võlakirjadesse, mille eest on maksumaksjad omakorda tasunud firmale üle 600 miljoni dollari ulatuses intresse. Ühtegi seadust selline tegevus ei riku. Kuid vähemalt rikkus see mehe võimalusi saada Pariisis omanimeline tänav.

Tänavad nimetuks ei jäänud. Näiteks kannab üks neist kaasaegse arvutiteaduse ja tehisintellekti mõttelise isakuju Alan Turingi nime. Uute tänavate seast leiab tükk aega enne Turingit esimese programmi koostajaks peetava Ada Lovlace'i nime ja veel kahe arvutiloosse jälje jätnud naise nimed Karen Sparck Jones ja Betty Holberton. Ilmselt oleks oma nime saanud ka Chuck Norris, kui ta vaid seda oleks tahtnud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: