Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud ({{commentsTotal}})

Chuck Norris.
Chuck Norris. Autor/allikas: Jerry Markland/AFP/Scanpix

Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

2006. aastal asuti rajama uut, kõige põhjapoolsemat silda. Lisaks lugematutele tehnilisemat laadi ülesannetele, mis tavakodanikele niivõrd korda ei läinud, huvitas tulevasi kasutajaid uue silla nimi. Majandusministeerium korraldas sillale nimekonkursi. Kolm enim hääli saanud nime lubati võtta lõpliku otsuse sisendiks.

2006. aasta augustis püüdis uudisteagentuur Reuters ületada muude tegevustega hõivatud maailma uudiskünnist teatega, et kusagil Ungaris võidakse panna mingile sillale Chuck Norrise nimi. Reutersi otsus oli õige ja uudis pälvis laia tähelepanu, sh Eestis. Ilmselt oli hulk kohalikke kodanikke lihtsameelsuses kellegi provokatsiooniga kaasa minnes unustanud, et keegi üle Chuck Norrise ei pääse.

Uudist märkas USA satiirik Stephen Colbert ja kutsus selle peale oma telesaate vaatajaid hääletama hoopiski tema eest. Colberti nimi hakkaski kiiresti edetabelis tõusma. Lisaks juhendas ta hääletajaid, kuidas toppida hääletuskasti mitu hääletussedelit, kasutada veebipõhises keskkonnas automaatseid hääletusprogramme jne. Tosin päeva hiljem juhtis Colbert uue silla nimekonkurssi 17 miljoni häälega. Seda oli 14 miljonit rohkem teisel kohal asunud Ungari rahvuskangelase Miklós Zrínyist ja seitse miljonit rohkem Ungari rahvaarvust.

Nimekomisjon otsustas hääletamise katkestada ning tühistada ja käivitas uue ning paremini tehnoloogilise ulakuse eest kaitstud hääletuse. Colbert palus oma pooldajatel ulakustest loobuda. Kolm nädalat hiljem teavitas Ungari suursaadik Colbertit, et tema on konkursi võitja. Seejärel ulatas mehele 10 000 forinti ja teatas, et kahjuks ikkagi ei saa Colberti nime sillale panna, sest mees peaks oskama ungari keelt ja olema surnud. Sild sai lõpuks komisjoni kaalutlusel nime, mis ei jõudnud isegi konkursi lõppvooru.

Olgu see õpetlik tehnoloogia viljatu rakendamise juhtum sissejuhatuseks järgmisele loole. Paarikümnest ringkonnast koosnevas Pariisis rajati lõunapoolseimas, 13. ringkonnas uus tehnoloogiapark. Koos uute hoonetega tõstatus küsimus, milliseid nimesid omistada uutele tänavatele. Tehnoloogilisest keskkonnast tulenevalt piiritleti valikut tegevusvaldkonnas silmapaistvate isikutega.

Üheks tänava nimekandidaadiks oli kohaliku piirkonna juhi poolt pakutuna "Rue Steve Jobs". 2011. aastal haiguse tagajärjel lahkunud Apple karismaatiline ja vastuoluline, kuid kindlasti tehnoloogia kultuuriruumis märgilise isikuna täitis ta vähemalt kaks nime määramisele kohast kriteeriumit, st ta oli kuulus ja surnud.

Sellest siiski ei piisanud. Kuuldes Jobsi nime kandidatuurist esitasid mõned vasakpoolsed saadikud vastulause, osutades mehe vähem kuulsale pärandile madalate palkade, ületöö ja riigile maksudest kõrvalehoidmise näol. Apple hoiab maksuskeemide abil umbes 200 miljardit USA dollarit meretagustes maksuvabades skeemides, millest on märkimisväärne osa paigutatud emariigi võlakirjadesse, mille eest on maksumaksjad omakorda tasunud firmale üle 600 miljoni dollari ulatuses intresse. Ühtegi seadust selline tegevus ei riku. Kuid vähemalt rikkus see mehe võimalusi saada Pariisis omanimeline tänav.

Tänavad nimetuks ei jäänud. Näiteks kannab üks neist kaasaegse arvutiteaduse ja tehisintellekti mõttelise isakuju Alan Turingi nime. Uute tänavate seast leiab tükk aega enne Turingit esimese programmi koostajaks peetava Ada Lovlace'i nime ja veel kahe arvutiloosse jälje jätnud naise nimed Karen Sparck Jones ja Betty Holberton. Ilmselt oleks oma nime saanud ka Chuck Norris, kui ta vaid seda oleks tahtnud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.