Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista ({{commentsTotal}})

Õppevideo salvestamine.
Õppevideo salvestamine. Autor/allikas: TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

Tänavu sügisel korraldasid magistriõppe üliõpilased küsitluse, millest selgus, et vanemaealised inimesed tunnevad küll suurt huvi Euroopa Liidu ja sellega seonduva vastu, kuid meedia käsitlustest teema avamisel alati ei piisa. Nii tekkis tudengitel idee filmida õppevideod, mis aitaksid Euroopa Liitu ja selles süsteemis toimuvaid protsesse paremini mõista.

Videoloengute eesmärgiks on tutvustada Euroopa Liidu institutsioone ning suurendada teadlikkust EL-i poliitikatest ja nende mõjust Eestile. Loengud nagu "Mis juhtuks, kui Eesti lahkuks Euroopa Liidust?" või "Mis asja Ansip ja teised eestlased Brüsselis ajavad?" on üles ehitatud nii, et teemad säilitavad oma olulisuse ka pikema aja vältel. Videod on suunatud eelkõige Tartu ülikooli väärikate ülikoolis osalevatele inimestele eesmärgiga edendada elukestvat õpet, kuid jäävad internetis saadavaks ka kõigile teistele huvilistele.

Projektimeeskonna liige magistrant Otti Eylandt toonitas, et tegu pole niivõrd klassikaliste loengutega, vaid pigem lühikeste kuni 25-minutiliste vestlussaadetega, kus oma ala eksperdid vastasid just neile küsimustele, mida küsitluses osalenud teada olid tahtnud.

"Teadlikkuse tõstmine aitab vanemaealistel paremini mõista Euroopa Liitu puudutavaid päevakajalisi arutelusid ja suurendab nende kaasarääkimise võimet erinevatel teemadel. Tehnilise lahenduse ja metoodika väljatöötamisel püüdsime arvestada ka sellega, et e-lahenduste kasutamine õppes võib olla antud sihtgrupile tundmatu või võõristust tekitav," sõnas Eylandt.

Projekt valmis Euroopa õpingute magistriõppekava aine "Arenguseminar" raames ja videotes astuvad ekspertidena üles tuntud Eesti poliitikuid nagu Siim Kallas, Siiri Oviir ja Andres Tarand ning paljud teised oma valdkonna tipptegijad. Kursusetöö tulemusi esitletakse huvilistele kevadsemestril TÜ väärikate ülikoolis ning Tallinna ülikoolis.

Videod on leitavad nii projekti kodulehelt kui Youtube’ist.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: