Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista ({{commentsTotal}})

Õppevideo salvestamine.
Õppevideo salvestamine. Autor/allikas: TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

Tänavu sügisel korraldasid magistriõppe üliõpilased küsitluse, millest selgus, et vanemaealised inimesed tunnevad küll suurt huvi Euroopa Liidu ja sellega seonduva vastu, kuid meedia käsitlustest teema avamisel alati ei piisa. Nii tekkis tudengitel idee filmida õppevideod, mis aitaksid Euroopa Liitu ja selles süsteemis toimuvaid protsesse paremini mõista.

Videoloengute eesmärgiks on tutvustada Euroopa Liidu institutsioone ning suurendada teadlikkust EL-i poliitikatest ja nende mõjust Eestile. Loengud nagu "Mis juhtuks, kui Eesti lahkuks Euroopa Liidust?" või "Mis asja Ansip ja teised eestlased Brüsselis ajavad?" on üles ehitatud nii, et teemad säilitavad oma olulisuse ka pikema aja vältel. Videod on suunatud eelkõige Tartu ülikooli väärikate ülikoolis osalevatele inimestele eesmärgiga edendada elukestvat õpet, kuid jäävad internetis saadavaks ka kõigile teistele huvilistele.

Projektimeeskonna liige magistrant Otti Eylandt toonitas, et tegu pole niivõrd klassikaliste loengutega, vaid pigem lühikeste kuni 25-minutiliste vestlussaadetega, kus oma ala eksperdid vastasid just neile küsimustele, mida küsitluses osalenud teada olid tahtnud.

"Teadlikkuse tõstmine aitab vanemaealistel paremini mõista Euroopa Liitu puudutavaid päevakajalisi arutelusid ja suurendab nende kaasarääkimise võimet erinevatel teemadel. Tehnilise lahenduse ja metoodika väljatöötamisel püüdsime arvestada ka sellega, et e-lahenduste kasutamine õppes võib olla antud sihtgrupile tundmatu või võõristust tekitav," sõnas Eylandt.

Projekt valmis Euroopa õpingute magistriõppekava aine "Arenguseminar" raames ja videotes astuvad ekspertidena üles tuntud Eesti poliitikuid nagu Siim Kallas, Siiri Oviir ja Andres Tarand ning paljud teised oma valdkonna tipptegijad. Kursusetöö tulemusi esitletakse huvilistele kevadsemestril TÜ väärikate ülikoolis ning Tallinna ülikoolis.

Videod on leitavad nii projekti kodulehelt kui Youtube’ist.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.