Jooksjate aju on sidusam ({{commentsTotal}})

Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

David Raichlen ja Gene Alexander Arizona ülikoolist ja nende kolleegid vaatlesid nii jooksjate kui ka mittejooksjate aju magnetresonantskuvamise meetodil, eesmärgiga uurida funktsionaalset sidusust ehk eri paigus aset leidvate närviraku-aktiivsuspuhangute omavahelist ajalist seostatust.

Katseisikuteks olid 18 kuni 25 aastased mehed, kõik enam-vähem ühesuguse kehamassiindeksiga ja ka enam-vähem ühesuguse haridustasemega. Osa neist tegeles jooksuga järjepidevalt, teine osa ei tegelenud järjepidevalt ühegi spordialaga. Mõõtmiste ajal olid katseisikud rahulikus puhkeseisundis.

Selgus, nagu autorid ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience kirjutavad, et jooksjatel oli mitmes ajupiirkonnas funktsionaalne sidusus suurem kui mittejooksjatel. Sealhulgas otsmikusagaras, mis aitab täita selliseid tähtsaid ülesandeid nagu otsustamine, planeerimine ja tähelepanu suunamine.

Esialgu on veel kindlalt teadmata, kas tihedam sidusus väljendub ka selles, et jooksjad saavad nende ülesannetega mittejooksjatest paremini hakkama. Kuid teadlased soovivad edaspidi uurida ka seda, kas noorte jooksjate suurem ajusidusus võiks kasuks tulla vaimuerksuse alal hoidmisel ka vanemas eas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: