Jooksjate aju on sidusam ({{commentsTotal}})

Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

David Raichlen ja Gene Alexander Arizona ülikoolist ja nende kolleegid vaatlesid nii jooksjate kui ka mittejooksjate aju magnetresonantskuvamise meetodil, eesmärgiga uurida funktsionaalset sidusust ehk eri paigus aset leidvate närviraku-aktiivsuspuhangute omavahelist ajalist seostatust.

Katseisikuteks olid 18 kuni 25 aastased mehed, kõik enam-vähem ühesuguse kehamassiindeksiga ja ka enam-vähem ühesuguse haridustasemega. Osa neist tegeles jooksuga järjepidevalt, teine osa ei tegelenud järjepidevalt ühegi spordialaga. Mõõtmiste ajal olid katseisikud rahulikus puhkeseisundis.

Selgus, nagu autorid ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience kirjutavad, et jooksjatel oli mitmes ajupiirkonnas funktsionaalne sidusus suurem kui mittejooksjatel. Sealhulgas otsmikusagaras, mis aitab täita selliseid tähtsaid ülesandeid nagu otsustamine, planeerimine ja tähelepanu suunamine.

Esialgu on veel kindlalt teadmata, kas tihedam sidusus väljendub ka selles, et jooksjad saavad nende ülesannetega mittejooksjatest paremini hakkama. Kuid teadlased soovivad edaspidi uurida ka seda, kas noorte jooksjate suurem ajusidusus võiks kasuks tulla vaimuerksuse alal hoidmisel ka vanemas eas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.