Jooksjate aju on sidusam ({{commentsTotal}})

Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

David Raichlen ja Gene Alexander Arizona ülikoolist ja nende kolleegid vaatlesid nii jooksjate kui ka mittejooksjate aju magnetresonantskuvamise meetodil, eesmärgiga uurida funktsionaalset sidusust ehk eri paigus aset leidvate närviraku-aktiivsuspuhangute omavahelist ajalist seostatust.

Katseisikuteks olid 18 kuni 25 aastased mehed, kõik enam-vähem ühesuguse kehamassiindeksiga ja ka enam-vähem ühesuguse haridustasemega. Osa neist tegeles jooksuga järjepidevalt, teine osa ei tegelenud järjepidevalt ühegi spordialaga. Mõõtmiste ajal olid katseisikud rahulikus puhkeseisundis.

Selgus, nagu autorid ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience kirjutavad, et jooksjatel oli mitmes ajupiirkonnas funktsionaalne sidusus suurem kui mittejooksjatel. Sealhulgas otsmikusagaras, mis aitab täita selliseid tähtsaid ülesandeid nagu otsustamine, planeerimine ja tähelepanu suunamine.

Esialgu on veel kindlalt teadmata, kas tihedam sidusus väljendub ka selles, et jooksjad saavad nende ülesannetega mittejooksjatest paremini hakkama. Kuid teadlased soovivad edaspidi uurida ka seda, kas noorte jooksjate suurem ajusidusus võiks kasuks tulla vaimuerksuse alal hoidmisel ka vanemas eas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.