Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine ({{commentsTotal}})

Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

Kaks korda nädalas ootab Toidupanga lao ukse taga kümneid inimesi. Nad ootavad toitu. See pilt ei ole mõnest Aafrika riigist, kus elanikud nälgivad. Tühja kõhtu kannatavad inimesed kogunevad Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnas, Tallinnas.

Värske toit, näiteks puuviljad, jagatakse laiali kohe samal päeval. Konserve ja kuivtoitu hoiab Toidupank ka ladudes varuks.

Ühes suures kaupluses on müügil ligikaudu 150 erinevat sorti leiba. Kõike seda ei suudeta ära müüa ning kui läheb hästi, tuuakse jäägid enne realiseerimistähtaega Toidupanga abivajajatele. Kuid mitte alati.

„Ma arvan, et üks probleem on, et Eestis on prügivedu nii odav, et nende jaoks on lihtsam seda kiiresti ära visata, siis on jälle natuke vaba ruumi seal laos, see on nende jaoks lihtsam,“ leiab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn.

Toidupangale andmiseks peavad tootjad ja poed kauba pakkima, mõnel juhul tegema ka saatelehed – see kõik on lisatöö, lisakulu.

Õnneks on aga ka neid, kes selle vaeva võtavad ning jäägid Toidupangale annetavad. Aga kuidas jääb toitu nii palju üle?

Toitu toodetakse tihti nii palju, et seda ei jõuta enne säilimiskuupäeva poodidesse vedada ning tuuakse selle asemel Toidupanka. Näiteks Vene piiri sulgemisel toodi Toidupanka üle jäänud 300 000 purki limonaadi.

Kuigi kõige odavam ja lihtsam on jäägid ära visata, on see lihtsalt ebaeetiline, mida võiks toonitada ka riik, leiab Piet Boerefijn. „Kui see on söögikõlbulik, palun anna seda heategevusele.“

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats selgitab:
„Toidu annetamiseks oleme aastate jooksul otsinud partnereid erinevaid ja täna oleme siis jäänud pidama Toidupanga juurde. Pean siinkohal rõhutama, et see on väga oluline, et Toidupank või et meie abiorganisatsiooni partner oleks usaldusväärne ja see toit jõuaks kindlasti sinna, kuhu nad on lubanud, et see jõuab. Võib olla tundub mõnele inimesele, et miks jaekett lihtsalt tagauksest ei anna seda inimesele, kes seda võib olla vajab, aga nii ei saa me ju kindlad olla, et see toit kindlasti jõuab abivajajani ja ei lõpeta kuskil turul.
Toidupangale saab Rimi annetada tegelikult peaaegu kõike. Küsimus on lihtsalt selle, mida neil on võimalik meilt õigel ajal ära võtta. Aga kõige suurem hulk toitu, mida me neile reeglina iga õhtu üle anname on justnimelt see kauasäiliv toidukraam ja kõige suurem hulk on selle hulgas alati just näiteks pagaritooted, näiteks leib ja sai.
Praegu annetame ka ainult ühest kauplusest, kahjuks, õhtusel ajal ka värsket toidukraami – liha ja piimatooteid, mis nemad siis omakorda suunavad supikööki, kust sellest tehakse süüa.Võiksime annetada muidugi suuremast hulgast kauplustest, aga selleks oleks vaja näiteks toidkaubal, Toidupangal natuke paremat võimekust see toit sealt kokku korjata. Seda neil paraku tänaste võimaluste juures veel ei ole.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?