Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine ({{commentsTotal}})

Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

Kaks korda nädalas ootab Toidupanga lao ukse taga kümneid inimesi. Nad ootavad toitu. See pilt ei ole mõnest Aafrika riigist, kus elanikud nälgivad. Tühja kõhtu kannatavad inimesed kogunevad Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnas, Tallinnas.

Värske toit, näiteks puuviljad, jagatakse laiali kohe samal päeval. Konserve ja kuivtoitu hoiab Toidupank ka ladudes varuks.

Ühes suures kaupluses on müügil ligikaudu 150 erinevat sorti leiba. Kõike seda ei suudeta ära müüa ning kui läheb hästi, tuuakse jäägid enne realiseerimistähtaega Toidupanga abivajajatele. Kuid mitte alati.

„Ma arvan, et üks probleem on, et Eestis on prügivedu nii odav, et nende jaoks on lihtsam seda kiiresti ära visata, siis on jälle natuke vaba ruumi seal laos, see on nende jaoks lihtsam,“ leiab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn.

Toidupangale andmiseks peavad tootjad ja poed kauba pakkima, mõnel juhul tegema ka saatelehed – see kõik on lisatöö, lisakulu.

Õnneks on aga ka neid, kes selle vaeva võtavad ning jäägid Toidupangale annetavad. Aga kuidas jääb toitu nii palju üle?

Toitu toodetakse tihti nii palju, et seda ei jõuta enne säilimiskuupäeva poodidesse vedada ning tuuakse selle asemel Toidupanka. Näiteks Vene piiri sulgemisel toodi Toidupanka üle jäänud 300 000 purki limonaadi.

Kuigi kõige odavam ja lihtsam on jäägid ära visata, on see lihtsalt ebaeetiline, mida võiks toonitada ka riik, leiab Piet Boerefijn. „Kui see on söögikõlbulik, palun anna seda heategevusele.“

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats selgitab:
„Toidu annetamiseks oleme aastate jooksul otsinud partnereid erinevaid ja täna oleme siis jäänud pidama Toidupanga juurde. Pean siinkohal rõhutama, et see on väga oluline, et Toidupank või et meie abiorganisatsiooni partner oleks usaldusväärne ja see toit jõuaks kindlasti sinna, kuhu nad on lubanud, et see jõuab. Võib olla tundub mõnele inimesele, et miks jaekett lihtsalt tagauksest ei anna seda inimesele, kes seda võib olla vajab, aga nii ei saa me ju kindlad olla, et see toit kindlasti jõuab abivajajani ja ei lõpeta kuskil turul.
Toidupangale saab Rimi annetada tegelikult peaaegu kõike. Küsimus on lihtsalt selle, mida neil on võimalik meilt õigel ajal ära võtta. Aga kõige suurem hulk toitu, mida me neile reeglina iga õhtu üle anname on justnimelt see kauasäiliv toidukraam ja kõige suurem hulk on selle hulgas alati just näiteks pagaritooted, näiteks leib ja sai.
Praegu annetame ka ainult ühest kauplusest, kahjuks, õhtusel ajal ka värsket toidukraami – liha ja piimatooteid, mis nemad siis omakorda suunavad supikööki, kust sellest tehakse süüa.Võiksime annetada muidugi suuremast hulgast kauplustest, aga selleks oleks vaja näiteks toidkaubal, Toidupangal natuke paremat võimekust see toit sealt kokku korjata. Seda neil paraku tänaste võimaluste juures veel ei ole.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Marju Himma



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: