Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine ({{commentsTotal}})

Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

Kaks korda nädalas ootab Toidupanga lao ukse taga kümneid inimesi. Nad ootavad toitu. See pilt ei ole mõnest Aafrika riigist, kus elanikud nälgivad. Tühja kõhtu kannatavad inimesed kogunevad Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnas, Tallinnas.

Värske toit, näiteks puuviljad, jagatakse laiali kohe samal päeval. Konserve ja kuivtoitu hoiab Toidupank ka ladudes varuks.

Ühes suures kaupluses on müügil ligikaudu 150 erinevat sorti leiba. Kõike seda ei suudeta ära müüa ning kui läheb hästi, tuuakse jäägid enne realiseerimistähtaega Toidupanga abivajajatele. Kuid mitte alati.

„Ma arvan, et üks probleem on, et Eestis on prügivedu nii odav, et nende jaoks on lihtsam seda kiiresti ära visata, siis on jälle natuke vaba ruumi seal laos, see on nende jaoks lihtsam,“ leiab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn.

Toidupangale andmiseks peavad tootjad ja poed kauba pakkima, mõnel juhul tegema ka saatelehed – see kõik on lisatöö, lisakulu.

Õnneks on aga ka neid, kes selle vaeva võtavad ning jäägid Toidupangale annetavad. Aga kuidas jääb toitu nii palju üle?

Toitu toodetakse tihti nii palju, et seda ei jõuta enne säilimiskuupäeva poodidesse vedada ning tuuakse selle asemel Toidupanka. Näiteks Vene piiri sulgemisel toodi Toidupanka üle jäänud 300 000 purki limonaadi.

Kuigi kõige odavam ja lihtsam on jäägid ära visata, on see lihtsalt ebaeetiline, mida võiks toonitada ka riik, leiab Piet Boerefijn. „Kui see on söögikõlbulik, palun anna seda heategevusele.“

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats selgitab:
„Toidu annetamiseks oleme aastate jooksul otsinud partnereid erinevaid ja täna oleme siis jäänud pidama Toidupanga juurde. Pean siinkohal rõhutama, et see on väga oluline, et Toidupank või et meie abiorganisatsiooni partner oleks usaldusväärne ja see toit jõuaks kindlasti sinna, kuhu nad on lubanud, et see jõuab. Võib olla tundub mõnele inimesele, et miks jaekett lihtsalt tagauksest ei anna seda inimesele, kes seda võib olla vajab, aga nii ei saa me ju kindlad olla, et see toit kindlasti jõuab abivajajani ja ei lõpeta kuskil turul.
Toidupangale saab Rimi annetada tegelikult peaaegu kõike. Küsimus on lihtsalt selle, mida neil on võimalik meilt õigel ajal ära võtta. Aga kõige suurem hulk toitu, mida me neile reeglina iga õhtu üle anname on justnimelt see kauasäiliv toidukraam ja kõige suurem hulk on selle hulgas alati just näiteks pagaritooted, näiteks leib ja sai.
Praegu annetame ka ainult ühest kauplusest, kahjuks, õhtusel ajal ka värsket toidukraami – liha ja piimatooteid, mis nemad siis omakorda suunavad supikööki, kust sellest tehakse süüa.Võiksime annetada muidugi suuremast hulgast kauplustest, aga selleks oleks vaja näiteks toidkaubal, Toidupangal natuke paremat võimekust see toit sealt kokku korjata. Seda neil paraku tänaste võimaluste juures veel ei ole.

Vaata "Osooni" saadet toiduraiskamisest esmaspäeval kell 20.05 ETVst.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.