Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur ({{commentsTotal}})

Peter Thiel. Autor: Jonathan Ernst/Reuters/Scanpix

Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

Vaba turg stimuleerib toodete pakkumist pidades alati silmas, et sellega saab rahuldada kliendi vajadusi, mille eest klient tasustab toote tarnijat. Omavahel kliendi raha ja aja nimel konkureerides motiveeritakse looma uusi tooteid ja selle kaudu arendatakse turgu. Võiks jääda mulje igaveselt jätkuvast protsessist.

Juhul kui protsess ise ennast enne alla ei neela. Arenevasse tehnoloogiasse raha paigutavatest riskiinvestoritest peetakse üheks kõigi aegade edukaimaks Sequoia Capitali juhatuse esimeest Michael Moritzit. Võiks arvata, et sellelt mehelt on midagi õppida. Näiteks matkida tema viimase aja investeeringuid. Uudisteagentuur Reuters tegigi seda ja avastas huvitava õppetunni.

Moritz on investeerinud sadu miljoneid dollareid nn nõudmisele kulleriteenustesse. Need sarnanevad taksoteenustele, mida kujundavad ümber Uberi-laadsed tarkvarasüsteemid ühendades kliendi teenuse tarnijaga. Inimese sõidutamise asemel võib sõidutada toitu, kaupu, juuksureid, mida iganes. Sequoia ja mitmed teised tuntud investorid on viimase kümne aasta jooksul investeerinud 125 erinevasse nõudmisele kullerteenust arendavatesse ettevõtetesse üle üheksa miljardi dollari, millest lisandus sellel aastal 2,5 miljardit. Järelikult võiks pidada heaks ideeks selles sektoris uue iduettevõtte alustamist.

Paraku on hakanud investeeringute juurdevool viimasel ajal järsult pidurduma. Lühikese ajaga on muutunud investorid murelikuks ning asunud hoiatama oodatavast ebaõnnestumiste ja suurte rahade kaotuslaine eest. Põhjus on kapitalismile omane vaba turg ja uue tehnoloogilise ajastu võimaldatud suhteline odavus millega esimeste edu saab järele teha. Kahjuks tähendab tihe konkurents, et kogu sektoris olevate klientide raha ja oodatav kasu tuleb kõigi tegutsejate vahel ära jagada.

Nähtusele pööras tähelepanu samuti tehnoloogiainvesteeringute kaudu kuulsaks saanud Peter Thiel paari aasta taguses raamatus ''Nullist üheni'' alapealkirjaga ''Märkmeid iduettevõtetest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku''. Pealkirja taga peituv mõte jagab ettevõtluse ideed maailma muutvateks ehk vertikaalseteks. Nendeks, mis liiguvad nullist üheni. Need ettevõtted lahendavad mingit unikaalset probleemi ja saavad seetõttu endale selle sama probleemi lahendamise monopoli ehk kliendi raha. Ülejäänud ettevõtted on need, kes teevad sajanda Uberi või midagi muud sarnast. Ülespoole liikumise asemel jooksevad nad teineteisega, konkureerides kõige madalama võimaliku punkti pärast.

Seetõttu on uut moodi paindlikult igasuguseid kaupu ja teenuseid tarnivatel ettevõtetel kasumisse jõudmisega suuri raskusi, mis on hakanud hirmutama suhteliselt julgeks peetud riskiinvestoreid. Tuju rikuvad lisaks veel suured ettevõtjad Amazonist tuntud kullerteenuste tarnijateni, mis on hakanud samuti huvituma kohaliku elu mõõdustikus ehk restorani ja kodu vaheliste tarnete vahendamisest.

Tänu turu kiirele arengule tuleb probleem enim esile USA-s, aga sealne skepsis taolistesse ettevõtetesse investeerimise suhtes levib kardetavalt kiiresti mujalegi maailma. Igal juhul on taolisi ettevõtmisi hakanud sündima kõikjal. Olukord on huvitav, sest teenuse järele on nõudmine, aga ülikiireks muutunud teenuste areng toob kohale parve uusi pakkujaid, kes loodavad kulud tasa teha, kui kasvavad suureks. Info liikumine ja vaba turg on kujunenud sellel teel peamiseks takistuseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.