Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur ({{commentsTotal}})

Peter Thiel.
Peter Thiel. Autor/allikas: Jonathan Ernst/Reuters/Scanpix

Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

Vaba turg stimuleerib toodete pakkumist pidades alati silmas, et sellega saab rahuldada kliendi vajadusi, mille eest klient tasustab toote tarnijat. Omavahel kliendi raha ja aja nimel konkureerides motiveeritakse looma uusi tooteid ja selle kaudu arendatakse turgu. Võiks jääda mulje igaveselt jätkuvast protsessist.

Juhul kui protsess ise ennast enne alla ei neela. Arenevasse tehnoloogiasse raha paigutavatest riskiinvestoritest peetakse üheks kõigi aegade edukaimaks Sequoia Capitali juhatuse esimeest Michael Moritzit. Võiks arvata, et sellelt mehelt on midagi õppida. Näiteks matkida tema viimase aja investeeringuid. Uudisteagentuur Reuters tegigi seda ja avastas huvitava õppetunni.

Moritz on investeerinud sadu miljoneid dollareid nn nõudmisele kulleriteenustesse. Need sarnanevad taksoteenustele, mida kujundavad ümber Uberi-laadsed tarkvarasüsteemid ühendades kliendi teenuse tarnijaga. Inimese sõidutamise asemel võib sõidutada toitu, kaupu, juuksureid, mida iganes. Sequoia ja mitmed teised tuntud investorid on viimase kümne aasta jooksul investeerinud 125 erinevasse nõudmisele kullerteenust arendavatesse ettevõtetesse üle üheksa miljardi dollari, millest lisandus sellel aastal 2,5 miljardit. Järelikult võiks pidada heaks ideeks selles sektoris uue iduettevõtte alustamist.

Paraku on hakanud investeeringute juurdevool viimasel ajal järsult pidurduma. Lühikese ajaga on muutunud investorid murelikuks ning asunud hoiatama oodatavast ebaõnnestumiste ja suurte rahade kaotuslaine eest. Põhjus on kapitalismile omane vaba turg ja uue tehnoloogilise ajastu võimaldatud suhteline odavus millega esimeste edu saab järele teha. Kahjuks tähendab tihe konkurents, et kogu sektoris olevate klientide raha ja oodatav kasu tuleb kõigi tegutsejate vahel ära jagada.

Nähtusele pööras tähelepanu samuti tehnoloogiainvesteeringute kaudu kuulsaks saanud Peter Thiel paari aasta taguses raamatus ''Nullist üheni'' alapealkirjaga ''Märkmeid iduettevõtetest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku''. Pealkirja taga peituv mõte jagab ettevõtluse ideed maailma muutvateks ehk vertikaalseteks. Nendeks, mis liiguvad nullist üheni. Need ettevõtted lahendavad mingit unikaalset probleemi ja saavad seetõttu endale selle sama probleemi lahendamise monopoli ehk kliendi raha. Ülejäänud ettevõtted on need, kes teevad sajanda Uberi või midagi muud sarnast. Ülespoole liikumise asemel jooksevad nad teineteisega, konkureerides kõige madalama võimaliku punkti pärast.

Seetõttu on uut moodi paindlikult igasuguseid kaupu ja teenuseid tarnivatel ettevõtetel kasumisse jõudmisega suuri raskusi, mis on hakanud hirmutama suhteliselt julgeks peetud riskiinvestoreid. Tuju rikuvad lisaks veel suured ettevõtjad Amazonist tuntud kullerteenuste tarnijateni, mis on hakanud samuti huvituma kohaliku elu mõõdustikus ehk restorani ja kodu vaheliste tarnete vahendamisest.

Tänu turu kiirele arengule tuleb probleem enim esile USA-s, aga sealne skepsis taolistesse ettevõtetesse investeerimise suhtes levib kardetavalt kiiresti mujalegi maailma. Igal juhul on taolisi ettevõtmisi hakanud sündima kõikjal. Olukord on huvitav, sest teenuse järele on nõudmine, aga ülikiireks muutunud teenuste areng toob kohale parve uusi pakkujaid, kes loodavad kulud tasa teha, kui kasvavad suureks. Info liikumine ja vaba turg on kujunenud sellel teel peamiseks takistuseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.