Uus maakoor on vanast õhem ({{commentsTotal}})

Maakoor on jäänud viimasel ajal õhemaks. Pärast seda, kui kunagine ülimanner Pangea laiali lagunes, on uus ookeani põhjas tekkinud maakoor õhem, kui enne tekkinud koor.

Harm Van Avendonk Ameerika Ühendriikide Texase ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Nature Geosciences, et õhenemine tulenebki Pangea lagunemisest.

Asi on nende sõnul selles, et hiigelmanner toimis suure soojusisolaatorina, mis hoidis maakera vahevööd jahtumast. Hilisemal ajal aga on uued ookeanid vahevööd jahutanud, nii et selles ei ole enam nii palju tulist magmat, millest ookeanipõhjas, maakoorelaamade teineteisest eemaldumise aladel uut maakoort saaks tekkida.

Vahevöö on maakoore alune väga kuum, kuid peamiselt tahke kivimitekiht. Umbes kaks ja pool miljardit aastat tagasi hakkas vahevöö jahtuma.

Avendonk ja kolleegid kirjutavad, et kuni Pangea lagunemiseni, mis algas umbes 170 miljonit aastat tagasi, jahtus vahevöö umbes 6–11 kraadi saja miljoni aasta kohta, sestpeale aga on jahtumine kiirenenud ja vahevöö on jahenenud 15–20 kraadi saja miljoni aasta kohta. Ja just seetõttu on ka vahevöös tulist vedelat magmat endisest vähem ja tänapäevane maakoor vanemast koorest õhem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.