Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive ({{commentsTotal}})

Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

''Meie enda gaasihiidude põhjal võib kindlasti oodata, et Päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel on oma ilm, kuid mis seal päris täpselt toimub, ei saa me veel öelda,'' nentis uurimuse esimene autor David Armstrong Warwicki ülikoolist. HAT-P-7b'lt Maani jõudva valguse põhjal võib aga sellegipoolest öelda, et sellel puhuvad tõenäoliselt tuuled, mille kiirus küündib kilomeetrini sekundis. Maa võimsaimate orkaanide nähtavate tuuleiilide kiirus jääb tavaliselt alla 300 km/h.

Tuulte olemasolu kinnitamiseks lähtus Armstrong kolleegidega tähelepanekust, et planeedi heledad piirkonnad muudavad aja jooksul asukohta. Kuna aga planeet ise Maa suhtes ei pöörle, ei saa seda seletada aga näiteks sellega, et erinevatel ajahetkedel paistavad Maalt kätte lihtsalt selle erinevad piirkonnad. Töörühm näeb süüdlasena muutuvat ilmastikku.

''Kui planeedil puhuvad tugevad tuuled, lükkavad nad pilvi ühele poole ja sealt peegeldub Maa suunas rohkem valgust. Kui tuuled on nõrgemad, on pilvi vähem, kuid siis kiirgab planeedi pind rohkem (infrapuna)valgust, kuna on sedavõrd tuline,'' selgitas Armstrong.

Jupiterist umbes 40 protsenti suurema eksoplaneedi pinnatemperatuur tähepoolsel küljel ulatub enam kui 2500 kraadini Celsiuse järgi. ''Seetõttu koosnevad ka pilved märksa teistsugustest kondensaatidest, erinevatest mineraalidest, näiteks korundist. Laiemale auditooriumile on selle erinevad vormid teada näiteks rubiinide ja safiiridena. Seega pakuks see kõik väga suurejoonelist vaatepilti, aga ise planeedi pinnal viibimine oleks sõna otseses mõttes põrgulik,'' lisas astronoom.

Oletuste kinnitamiseks peaksid aga astronoomid uurima põhjalikumalt, kui palju erineb planeedi atmosfääri läbinud valgus tähe enda poolt kiiratavast valgusest. Erinevate keemiliste elementide poolt jäetav sõrmejälg on veidi erinev. ''Selle uurimine on tänapäevaste instrumentidega täiesti võimalik. Iseasi, kui palju meil tarvilikku teleskoobiaega taotledes veab või kes meile konkurentsi pakuvad,'' mõtiskles Armstrong.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.

Kuula ka Priit Enneti samateemalist teadusuudist.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: