Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive ({{commentsTotal}})

Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

''Meie enda gaasihiidude põhjal võib kindlasti oodata, et Päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel on oma ilm, kuid mis seal päris täpselt toimub, ei saa me veel öelda,'' nentis uurimuse esimene autor David Armstrong Warwicki ülikoolist. HAT-P-7b'lt Maani jõudva valguse põhjal võib aga sellegipoolest öelda, et sellel puhuvad tõenäoliselt tuuled, mille kiirus küündib kilomeetrini sekundis. Maa võimsaimate orkaanide nähtavate tuuleiilide kiirus jääb tavaliselt alla 300 km/h.

Tuulte olemasolu kinnitamiseks lähtus Armstrong kolleegidega tähelepanekust, et planeedi heledad piirkonnad muudavad aja jooksul asukohta. Kuna aga planeet ise Maa suhtes ei pöörle, ei saa seda seletada aga näiteks sellega, et erinevatel ajahetkedel paistavad Maalt kätte lihtsalt selle erinevad piirkonnad. Töörühm näeb süüdlasena muutuvat ilmastikku.

''Kui planeedil puhuvad tugevad tuuled, lükkavad nad pilvi ühele poole ja sealt peegeldub Maa suunas rohkem valgust. Kui tuuled on nõrgemad, on pilvi vähem, kuid siis kiirgab planeedi pind rohkem (infrapuna)valgust, kuna on sedavõrd tuline,'' selgitas Armstrong.

Jupiterist umbes 40 protsenti suurema eksoplaneedi pinnatemperatuur tähepoolsel küljel ulatub enam kui 2500 kraadini Celsiuse järgi. ''Seetõttu koosnevad ka pilved märksa teistsugustest kondensaatidest, erinevatest mineraalidest, näiteks korundist. Laiemale auditooriumile on selle erinevad vormid teada näiteks rubiinide ja safiiridena. Seega pakuks see kõik väga suurejoonelist vaatepilti, aga ise planeedi pinnal viibimine oleks sõna otseses mõttes põrgulik,'' lisas astronoom.

Oletuste kinnitamiseks peaksid aga astronoomid uurima põhjalikumalt, kui palju erineb planeedi atmosfääri läbinud valgus tähe enda poolt kiiratavast valgusest. Erinevate keemiliste elementide poolt jäetav sõrmejälg on veidi erinev. ''Selle uurimine on tänapäevaste instrumentidega täiesti võimalik. Iseasi, kui palju meil tarvilikku teleskoobiaega taotledes veab või kes meile konkurentsi pakuvad,'' mõtiskles Armstrong.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.

Kuula ka Priit Enneti samateemalist teadusuudist.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.