Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma ({{commentsTotal}})

Autor: Lucy Nicholson/Reuters/Scanpix

Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

Teises vaatuses võib märgata, kuidas esmase nälja kustutanutest mahajäetud taldrikutelt hakkavad silma vähem maitsnud palad. Kuna vahepeal tegelevad ettekandjad uue kattega ja lauad on jälle maistva kraamiga kaetud, võib juba nüüd täheldada, kuidas osa taldrikutele esimese ründega hangitud, kuid söömata jäänud sisust jäetakse nüüd eos puutumata. Sööjate mass õppis head vähem heast eristama ja värske kattega kandikud tühjenevad ebaühtlaselt.

Vahest aitab taolise episoodi meenutus mõista, mis on toimumas kantava elektroonikaga. Peamiselt käib jutt randmele asetatavatest nutikelladest. Apple'i juht Tim Cook teatas äsja, et neil läks uute, kolmanda põlvkonna kellade müügiga väga hästi. Paraku vältis ta avaldamast konkreetseid arve. Sõnum puudutas nn musta reede perioodi, kui novembri viimasel reedel ründavad kaupmehed võistlevate hinnapakkumistega teineteise eest jõuluperioodi klientide raha ära krabama. Kliendid omakorda ründavad kaupmehi, otsides soodsamaid pakkumisi.

Just seetõttu meenutab olukord näljaste külalistega banketti, milles dikteerivad tegutsemisviisi kaks võimsat jõudu, nälg ja ahnus. Seetõttu võib spekuleerida miks Tim Cook ei soovi rääkida nutikella müügiarvudest. Need võivad mõjuda isulangetavalt nagu kandikutele jäänud kraam. Sest põhimõtteliselt on tegemist toitlustuse sõnastuses teise kattega.

2014. aasta septembris Apple avalikkusele kuulutatud nutikell asus täitma tehnikahuviliste isu millegi uue järele. Kuigi spordifunktsionaalsusega kellasid oli valmistatud paarkümmend aastat, siis olid need suhteliselt kallid, kitsa funktsionaalsusega ja leidsid kasutust tõsisemate sportlaste seas. Laiatarbekasutaja ootas midagi nutikamat ja atraktiivsemat. Midagi lähedasemat elu osaks muutunud telefonile. Seda himu asusid rahuldama mitmed ettevõtjad.

Nälja suurusest saab aimu näiteks 2012. aastal Kickstarteri rahadega oma ideed lahendama asunud Pebble'i juhtumist. Kuna suurte rahadega investorid tuld ei võtnud, lootsid firma asutajad avaliku rahakorjandusega saada kokku 100 000 USD. See summa tuli kokku paari tunniga ning nädal hiljem oli raha kogunenud pea viis miljonit dollarit. Taotluse perioodiks oli üks kuu ja selle lõppedes oli peaaegu 70 000 investori abil kogunenud üle 10,2 miljoni USD. Järgmisel aastal müüdi 400 000 nutikella ja aasta hiljem saavutati miljoni piir.

Tagasi Apple'i juurde! Hoolimata Pebble'ija paljude teiste püüdlustest levisid pidevalt kuuldused Apple'i kella plaanidest. Sellelt firmalt loodeti revolutsioonilist iKella. Nagu öeldud, 2014. sügisel, samal ajal kui Pebble'il täitus miljoni müüdud kella piir, sisenes turule Apple. Pool aastat hiljem oli õunalogoga kelli müüdud pea viis miljonit. Kõik rääkisid saabunud nutikellaajastust.

Sisuliselt rääkisid kõik, kui tühi kõht oli neil millegi uue järele, kuid varasema kogemuseta puudus juttudel praktilisem sisu. Ehk mida keegi siis uue kellaga teeks? Peagi võis märgata, kuidas pärast esimese ostutuhina möödumist jäid uued kellad lettidele. Helge tulevikuvisiooniga börsile läinud Fitbiti 50 dollarit väärt aktsia hakkas kukkuma makstes täna alla kaheksa dollari. Firma loodab olukorda parandada konkurenti ostuga, olles nüüdsest Pebble'i omanik.

Tõenäoliselt kasutatakse saadud oskusteavet ja Pebble'i tootmine lõppeb. Google lükkas nutikellade sisuks oleva Android Weari uuendamise järgmisesse aastasse ja veebiajakiri Business Insider üllitas artikli kantava elektroonika surmast.

Banketi metafoori juurde tagasi tulles, nutikellade ebapopulaarsuse märke võis näha eelmise aasta musta reede ajal, sest siis jäid juba kellad poodidesse ehk isu oli kadumas. Tim Cooki äsjane avaldus seda kardetavalt tagasi ei too. Need, kellel kell on olemas, leiavad selle kandmiseks loodetavasti palju põhjuseid. Paralleelsest maailmast vihjeid otsides, USA-s jäetakse igal aastal ostetud toidukaubast umbes pool söömata. 2012. aasta andmete põhjal moodustab see rahas 165 miljardit USD ja bankettidel jäetakse söömata viiendik esialgu väga isuäratanud toidust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.