Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Lucy Nicholson/Reuters/Scanpix

Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

Teises vaatuses võib märgata, kuidas esmase nälja kustutanutest mahajäetud taldrikutelt hakkavad silma vähem maitsnud palad. Kuna vahepeal tegelevad ettekandjad uue kattega ja lauad on jälle maistva kraamiga kaetud, võib juba nüüd täheldada, kuidas osa taldrikutele esimese ründega hangitud, kuid söömata jäänud sisust jäetakse nüüd eos puutumata. Sööjate mass õppis head vähem heast eristama ja värske kattega kandikud tühjenevad ebaühtlaselt.

Vahest aitab taolise episoodi meenutus mõista, mis on toimumas kantava elektroonikaga. Peamiselt käib jutt randmele asetatavatest nutikelladest. Apple'i juht Tim Cook teatas äsja, et neil läks uute, kolmanda põlvkonna kellade müügiga väga hästi. Paraku vältis ta avaldamast konkreetseid arve. Sõnum puudutas nn musta reede perioodi, kui novembri viimasel reedel ründavad kaupmehed võistlevate hinnapakkumistega teineteise eest jõuluperioodi klientide raha ära krabama. Kliendid omakorda ründavad kaupmehi, otsides soodsamaid pakkumisi.

Just seetõttu meenutab olukord näljaste külalistega banketti, milles dikteerivad tegutsemisviisi kaks võimsat jõudu, nälg ja ahnus. Seetõttu võib spekuleerida miks Tim Cook ei soovi rääkida nutikella müügiarvudest. Need võivad mõjuda isulangetavalt nagu kandikutele jäänud kraam. Sest põhimõtteliselt on tegemist toitlustuse sõnastuses teise kattega.

2014. aasta septembris Apple avalikkusele kuulutatud nutikell asus täitma tehnikahuviliste isu millegi uue järele. Kuigi spordifunktsionaalsusega kellasid oli valmistatud paarkümmend aastat, siis olid need suhteliselt kallid, kitsa funktsionaalsusega ja leidsid kasutust tõsisemate sportlaste seas. Laiatarbekasutaja ootas midagi nutikamat ja atraktiivsemat. Midagi lähedasemat elu osaks muutunud telefonile. Seda himu asusid rahuldama mitmed ettevõtjad.

Nälja suurusest saab aimu näiteks 2012. aastal Kickstarteri rahadega oma ideed lahendama asunud Pebble'i juhtumist. Kuna suurte rahadega investorid tuld ei võtnud, lootsid firma asutajad avaliku rahakorjandusega saada kokku 100 000 USD. See summa tuli kokku paari tunniga ning nädal hiljem oli raha kogunenud pea viis miljonit dollarit. Taotluse perioodiks oli üks kuu ja selle lõppedes oli peaaegu 70 000 investori abil kogunenud üle 10,2 miljoni USD. Järgmisel aastal müüdi 400 000 nutikella ja aasta hiljem saavutati miljoni piir.

Tagasi Apple'i juurde! Hoolimata Pebble'ija paljude teiste püüdlustest levisid pidevalt kuuldused Apple'i kella plaanidest. Sellelt firmalt loodeti revolutsioonilist iKella. Nagu öeldud, 2014. sügisel, samal ajal kui Pebble'il täitus miljoni müüdud kella piir, sisenes turule Apple. Pool aastat hiljem oli õunalogoga kelli müüdud pea viis miljonit. Kõik rääkisid saabunud nutikellaajastust.

Sisuliselt rääkisid kõik, kui tühi kõht oli neil millegi uue järele, kuid varasema kogemuseta puudus juttudel praktilisem sisu. Ehk mida keegi siis uue kellaga teeks? Peagi võis märgata, kuidas pärast esimese ostutuhina möödumist jäid uued kellad lettidele. Helge tulevikuvisiooniga börsile läinud Fitbiti 50 dollarit väärt aktsia hakkas kukkuma makstes täna alla kaheksa dollari. Firma loodab olukorda parandada konkurenti ostuga, olles nüüdsest Pebble'i omanik.

Tõenäoliselt kasutatakse saadud oskusteavet ja Pebble'i tootmine lõppeb. Google lükkas nutikellade sisuks oleva Android Weari uuendamise järgmisesse aastasse ja veebiajakiri Business Insider üllitas artikli kantava elektroonika surmast.

Banketi metafoori juurde tagasi tulles, nutikellade ebapopulaarsuse märke võis näha eelmise aasta musta reede ajal, sest siis jäid juba kellad poodidesse ehk isu oli kadumas. Tim Cooki äsjane avaldus seda kardetavalt tagasi ei too. Need, kellel kell on olemas, leiavad selle kandmiseks loodetavasti palju põhjuseid. Paralleelsest maailmast vihjeid otsides, USA-s jäetakse igal aastal ostetud toidukaubast umbes pool söömata. 2012. aasta andmete põhjal moodustab see rahas 165 miljardit USD ja bankettidel jäetakse söömata viiendik esialgu väga isuäratanud toidust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.