Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu! ({{commentsTotal}})

Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Oleksin öelnud, et unistada ju võib, aga ka 1000 osalejat on väga hea tulemus. Nüüd ütlen, et on veel arenguruumi ning Eesti Rahva Muuseum oleks ka rohkem suutnud vastu võtta. Ja see on korraldajatel ka plaanis.

Tartusse on tekkinud noored inimesed, kes ei oska mitte ainult unistada, vaid siiralt usuvad, et tulemusi on võimalik saavutada ning on seda juba kujukalt demonstreerinud.

Ühtset innovatsioonisüsteemi on Tartus püütud arendada juba rohkem kui kaks aastakümmet. Kahjuks on varasemad aktiivsused jäänud liiga üldisele tasandile. Igal organisatsioonil ja asutusel on olnud ka ’oma’ projekt, kuhu on teisi kaasatud, kuid projektirahastuse lõppemisega on ehk valminud tore strateegia, kuid pole tekkinud motiveeritud asutustevahelist rühmitust, kes oleks asunud strateegiat ellu viima. Mäletan ka ühe kunagise abilinnapea kommentaari, kes ütluse peale, et teeme ühtse süsteemi ja püüame seda ka elus hoida, lausus, et siis pole millegi peale uut projekti kirjutada... Nii polnud me vahetevahel toimuvatest ümarlaudadest, kus üksteise tegemiste kohta infot vahetati ja järjekordseid strateegiadokumente esitleti, kaugemale jõudnud.

Kes siis on need vedurid, kelle initsiatiivikus on toonud kaasa murrangu? Neid on palju, konkreetsuse mõttes nimetan siin vaid mõned: sTARTUp Day peakorraldaja Lauri Sokk, Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht Andres Kuusik, eraettevõtja ja investor Rein Lemberpuu, Tartu Teaduspargi juhatuse liige Raimond Tamm, Tartu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialisti Alo Lilles, Tartu ärinõuandla investorkonsultant Asso Uibo, sTARTUp HUBi kommuunijuht Karin Sepp. 

’Suurematel ülemustel’ on olnud võimalus lihtsalt jälgida, kuidas asjad arenevad – ja seda ilma vajaduseta mingist strateegiast näpuga järge vedada. Kuigi mäletan, et mõtet, kuidas kõik väikesed alakriitilised üritused võiks Tartus kokku tõsta, olin Andres Kuusikule rääkinud juba paar aastat. Ja tegidki ära. Kõiki neid arenguid toetavad omakorda ülikoolidevaheline ettevõtluskoostööplatvorm Adapter ja Tartu ülikooli partnerlusporgramm suuremate ettevõtete ja organisatsioonidega.

Iga sTARTUp Dayl osaleja sai kindlasti oma ’paketi’ – inspireerivatest loengutest, väljapanekutest, võistlustest, uutest kontaktidest.

Mina istusin suure osa ajast Kaleidoskoobi žüriis. Kaleidoskoop on ettevõtlike ideede konkurss Lõuna-Eesti kooliõpilastele, kutseharidust omandajatele ja üliõpilastele, mille lõppvooru pääsesid vaid parimad, osa nendest omakorda riikliku ettevõtlusõppe programmi Edu Tegu äriideede arendusprogrammi STARTER raames. Kaleidoskoobi konkursil sai žüriiliikmete kõrgeima hinnangu Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma Festera, mille tooteks olev prügikast lagundab mikroobide toimel biojäätmeid, paberit ja pappi. Kusjuures nad on alustanud juba koostööd ülikooli teadlastega.

Nii areneb kogu Eestis uus ettevõtlus, eriti noorema põlvkonna ettevõtluskultuur. Tärkavad meeskonnad oskavad kaasata teadlasi, teadlased omakorda leiavad oma tööle rakenduslikumat väljundit, mida senisel Eesti ettevõtlusmaastikul nappis.

Suurt tulu teadlastele sellest esialgu ei teki, tegemist on kultuurimuutusega, mis võtab aastaid ja isegi aastakümneid. Täiesti uue lisamõõtme annab arengutele 2019. aastal valmiv arvutiteadlaste, robootikute, matemaatikute ja majandusteadlaste kompetentse ühendav õppe- ja teadushoone Delta, mille kõrvale on plaanis luua erainvestorite abiga ka sama spetsiifikaga ettevõtete arenduskeskus. Juba praegu on Tartu kesklinnas umbes 2000 kõrgepalgalist IT-sektori töökohta ning maht kasvab.

Tuleviku suhtes saab olla vaid optimistlik, ja sellele kõigele paneb aluse ülikoolide, avaliku sektori ja erasektori koostöö, mis ei ole kunstlik ega projektipõhine, vaid põhineb suurte unistuste ja tugevate praktiliste oskustega meeskonna ühistööl.

Päev varem istus Dorpati konverentsikeskuses koos hoopis teistsugune mõttetöö grupp – riigi teadusfinantseerimise kujundajad, ülikoolide juhid, ametnikud ja teadlased. Üks põhiarutelusid keerles teema ümber, missuguste võtmenäitajate ja valemite alusel võiks tulevikus Eesti teadus- ja arendusasutustele raha jagada.

Hetkeversioonides on laual esialgseid variante, mis ei sisalda teadlaste rolli uusettevõtluse arengus. Need ettevõtted vajavad ülikoolidelt oma ideedele kinnitust ja teostust ning häid eksperte oma meeskonda, kuid ei suuda vastu pakkuda suurt raha. On ju üliloomulik, et riigi poolt rahastatud teaduse raames noori nõustatakse ja selle eest suuremahulist lepinguraha ei nõuta.

Just teadlaste ja teaduspõhist õpet läbi viivate õppejõudude olemasolu on see kasvukeskkond, mis nii sTARTUp Day kui uute ettevõtete loomise võimalikuks teeb. Oleks tagasipööramatu, kui me lihtsustatud riiklike rahajaotusvalemitega selle vajaliku teaduse, näiteks arvutiteaduste ja tarkvaratehnika valdkonnas, mis on lahutamatu komponent sisuliselt igas uues ettevõtmises, väärtustamata jätame.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: