Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem ({{commentsTotal}})

Alpha Centauri on tõepoolest kolmiktäht, mitte kaksiktähe ja üksiktähe juhuslik taevane kokkusattumus, teatavad prantsuse astronoomid uute ja täpsete vaatluste põhjal. Nõnda lahendavad nad sajandivanuse vaidluse.

Alpha Centauri süsteemi meile lähim täht Proxima Centauri on punane kääbus, meist umbes 4,24 valgusaasta kaugusel. Augustil tuli ilmsiks, et sel tähel on Maa-suurune planeet, kus on parajasti nii soe, et seal võib leiduda vedelat vett. Proxima Centaurist natuke edasi, meist umbes 4,37 valgusaasta kaugusel on lähestikku koos tähed Alpha Centauri A ja Alpha Centauri B. Need teevad teineteise ümber täistiiru iga 80 aastaga.

Inimsilma jaoks näivad need üheainsa tähena, heleduselt kolmandana kogu öötaevas. Proxima Centaurit ilma teleskoobita ei näe. Seepärast avastatigi see alles aastal 1915. Kohe selle avastamisest peale on astronoomid arvanud, et see tiirleb tõenäoliselt Alpha Centauri A ja B ümber. Päris kindlalt oli seda väidet aga raske tõendada.

Nüüd on Pierre Kervella Pariisi observatooriumist ja ta kolleegid mõõtnud Proxima Centauri kiirust piisavalt täpselt, väitmaks selle põhjal, et see on tõesti ülejäänud kahe tähega gravitatsiooniliselt seotud ja tiirleb ümber nende.

Kervella ja kolleegid kirjutavad veebikeskkonda Arxiv laaditud töös, et Proxima Centauri kiirus erineb selle heledate kaaslaste omast ainult 270 m/s võrra. Kuid selleks, et nende gravitatsioonivälja haardest lahti rebida, läheks vaja kaks korda suuremat kiirust. Järelikult, leiavad nad, tiirleb Proxima ümber A ja B ning teeb ühe täistiiru umbes 550 000 aastaga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.