Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem ({{commentsTotal}})

Alpha Centauri on tõepoolest kolmiktäht, mitte kaksiktähe ja üksiktähe juhuslik taevane kokkusattumus, teatavad prantsuse astronoomid uute ja täpsete vaatluste põhjal. Nõnda lahendavad nad sajandivanuse vaidluse.

Alpha Centauri süsteemi meile lähim täht Proxima Centauri on punane kääbus, meist umbes 4,24 valgusaasta kaugusel. Augustil tuli ilmsiks, et sel tähel on Maa-suurune planeet, kus on parajasti nii soe, et seal võib leiduda vedelat vett. Proxima Centaurist natuke edasi, meist umbes 4,37 valgusaasta kaugusel on lähestikku koos tähed Alpha Centauri A ja Alpha Centauri B. Need teevad teineteise ümber täistiiru iga 80 aastaga.

Inimsilma jaoks näivad need üheainsa tähena, heleduselt kolmandana kogu öötaevas. Proxima Centaurit ilma teleskoobita ei näe. Seepärast avastatigi see alles aastal 1915. Kohe selle avastamisest peale on astronoomid arvanud, et see tiirleb tõenäoliselt Alpha Centauri A ja B ümber. Päris kindlalt oli seda väidet aga raske tõendada.

Nüüd on Pierre Kervella Pariisi observatooriumist ja ta kolleegid mõõtnud Proxima Centauri kiirust piisavalt täpselt, väitmaks selle põhjal, et see on tõesti ülejäänud kahe tähega gravitatsiooniliselt seotud ja tiirleb ümber nende.

Kervella ja kolleegid kirjutavad veebikeskkonda Arxiv laaditud töös, et Proxima Centauri kiirus erineb selle heledate kaaslaste omast ainult 270 m/s võrra. Kuid selleks, et nende gravitatsioonivälja haardest lahti rebida, läheks vaja kaks korda suuremat kiirust. Järelikult, leiavad nad, tiirleb Proxima ümber A ja B ning teeb ühe täistiiru umbes 550 000 aastaga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.