Doktoritöö: pinnase radoonitase on Eestis väga muutuv ({{commentsTotal}})

Balti klint Pakri poolsaarel.
Balti klint Pakri poolsaarel. Autor: Siim/Wikimedia Commons

Kuigi tervisele ohtlikult kõrge radooniriskiga piirkonnad asuvad peamiselt Põhja-Eesti klindivööndis, on pinnase radoonitase ja gaasi käitumine pinnases Eestis väga muutuv, leiab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik oma doktoritöös.

''Radooni ja selle lagunemisel tekkivate tütarnukliidide sissehingamine suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka,'' selgitas Krista Saarik töö olulisust. Ta lisas, et üldjuhul on kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus kõrge ka radooni aktiivsuskontsentratsioon.

Peamiseks põhjuseks on majade all asuva pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Saariku doktoritöö eesmärk oli selgitada ja analüüsida olulisimate kvaternaarisetete pinnaseõhus radooni leviku ja ajaliste muutuste põhjusi, samuti pinnaseõhus kujuneva ja geoloogiliste tingimuste olemasolul aluspõhja kivimitest pinnaseõhku juurde lisanduva radooni mõju. Erilist tähelepanu pööras doktorant ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastaajalistele muutustele.

Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis. ''Pikaajaline ja pea igakuine radooni aktiivsuskontsentratsiooni seire pinnaseõhus näitab, et Eesti pinnase radoonitase ja radooni käitumine pinnases on väga muutuv,'' selgitas Saarik.

Doktoritöös käsitletud teema omab lisaks teaduslikule ka praktilist väärtust. Mõõdetud aktiivsuskontsentratsioon iseloomustab projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmeid, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.

Doktoritöö ''Radooniemissioonid Eesti pinnakattest'' avalik kaitsmine toimub 12. detsembril kell 12 Tallinna ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Doktoritöö juhendaja on geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas. Oponendid on Tartu ülikooli professor Alvar Soesoo ja Adam Mickievicz ülikooli (Poola) emeriitprofessor Wojciech Stankowski. Täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.