Doktoritöö: pinnase radoonitase on Eestis väga muutuv ({{commentsTotal}})

Balti klint Pakri poolsaarel. Autor: Siim/Wikimedia Commons

Kuigi tervisele ohtlikult kõrge radooniriskiga piirkonnad asuvad peamiselt Põhja-Eesti klindivööndis, on pinnase radoonitase ja gaasi käitumine pinnases Eestis väga muutuv, leiab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik oma doktoritöös.

''Radooni ja selle lagunemisel tekkivate tütarnukliidide sissehingamine suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka,'' selgitas Krista Saarik töö olulisust. Ta lisas, et üldjuhul on kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus kõrge ka radooni aktiivsuskontsentratsioon.

Peamiseks põhjuseks on majade all asuva pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Saariku doktoritöö eesmärk oli selgitada ja analüüsida olulisimate kvaternaarisetete pinnaseõhus radooni leviku ja ajaliste muutuste põhjusi, samuti pinnaseõhus kujuneva ja geoloogiliste tingimuste olemasolul aluspõhja kivimitest pinnaseõhku juurde lisanduva radooni mõju. Erilist tähelepanu pööras doktorant ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastaajalistele muutustele.

Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis. ''Pikaajaline ja pea igakuine radooni aktiivsuskontsentratsiooni seire pinnaseõhus näitab, et Eesti pinnase radoonitase ja radooni käitumine pinnases on väga muutuv,'' selgitas Saarik.

Doktoritöös käsitletud teema omab lisaks teaduslikule ka praktilist väärtust. Mõõdetud aktiivsuskontsentratsioon iseloomustab projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmeid, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.

Doktoritöö ''Radooniemissioonid Eesti pinnakattest'' avalik kaitsmine toimub 12. detsembril kell 12 Tallinna ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Doktoritöö juhendaja on geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas. Oponendid on Tartu ülikooli professor Alvar Soesoo ja Adam Mickievicz ülikooli (Poola) emeriitprofessor Wojciech Stankowski. Täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.