Ühe minuti loeng: milleks meile tühermaad? ({{commentsTotal}})

Kuigi linnades laiuvad tühermaad ei pruugi olla alati kõige kenam vaatepilt, pakuvad need elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ning kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, ja sotsiaalsest minevikust, leiab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor Tiiu Koff.

Linnades asuvate parkide ja teiste haljastute kõrval leidub taimestikuga kaetud tühermaid, mis paiknevad kas mahajäetud tööstus- ja elurajoonides, endistel raudteetrassidel ja nende kõrval asuvatel maadel ning maanteeservadel.

Kõik käibel olevad nimetused – jäätmaa, tühermaa, pruunväli kannavad endas negatiivset hinnangut ja tihti kasutataksegi neid alasid ka prügimägedena. Need alad on aktiivsest kasutusest väljas ja võivad olla sellises seisundis aasta-kaks või aastakümneid.

Samas pakuvad nad elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku, kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, sotsiaalsest minevikust, olles vajalikud ka tänapäeval säilitades jälgi varasemate maastike kihistustest, pakkudes varjumisvõimalusi ja elupaiku väärtuslikele liikidele ning teisi ökosüsteemi teenuseid (nt virgestusvõimalused, vee infiltratsioon, nn kuumasaare efekti leevendamine).

Pakub huvitavaid uurimisküsimusi, kuidas taastub loodus inimtegevusest, millised on esmased taimestikukooslused, kuidas säiluvad õunapuud, miks kasvavad siin nii hästi viirpuud, mida soovivad siin teha inimesed, kes nad on, kui vanad nad on.

Eesmärk on välja töötada linna ökosüsteemide jätkusuutlikumaks majandamiseks integreeritud sotsiaal-ökoloogiline kontseptsioon, mis kaasab ühiskonna erinevad huvigrupid ja linna ökosüsteemiteenused. Leida võimalused tühermaade inimsõbralikumaks ärakasutamiseks lõimides teaduslikke lähenemisi rakenduslike uuringutega.

Lisaks looduslike elupaikade kaardistamisele ja vajalike mullauuringute läbiviimisele on uurimistöö oluline komponent osalev vaatlus ning tühermaa võimalike kasutajagruppide osalemine uurimistöös. Eraldi mainib märkimist, et välja selgitatakse nii eestikeelse kui ka venekeelse elanikkonna ootused ja kasutusfunktsioonid tühermaale. See on vajalik, sest mitte alati ei too maa-alade korrastamine oodatud tulemust kui pole algselt kaasatud inimesi, et saada teada nende kasutuspraktikaid ja ootusi.

Soovime välja selgitada, kas, mil määral ja mis taimeliigid, elupaigad on huvigruppidele tähenduslikud, mis tähendusi need endas kannavad. Sooviks on, et neist negatiivse tähendusega kohtadest kujundada inimsõbralik linnaruum, kus jätkuks kohta nii loodusele kui ka inimestele ja see aitab leida võimalusi ja lahendusi probleemidele (nagu näiteks prügistamine, tühermaade aktiivsem kasutuselevõtt).

Toimetaja: Jaan-Juhjan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.