Ühe minuti loeng: milleks meile tühermaad? ({{commentsTotal}})

Kuigi linnades laiuvad tühermaad ei pruugi olla alati kõige kenam vaatepilt, pakuvad need elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ning kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, ja sotsiaalsest minevikust, leiab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor Tiiu Koff.

Linnades asuvate parkide ja teiste haljastute kõrval leidub taimestikuga kaetud tühermaid, mis paiknevad kas mahajäetud tööstus- ja elurajoonides, endistel raudteetrassidel ja nende kõrval asuvatel maadel ning maanteeservadel.

Kõik käibel olevad nimetused – jäätmaa, tühermaa, pruunväli kannavad endas negatiivset hinnangut ja tihti kasutataksegi neid alasid ka prügimägedena. Need alad on aktiivsest kasutusest väljas ja võivad olla sellises seisundis aasta-kaks või aastakümneid.

Samas pakuvad nad elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku, kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, sotsiaalsest minevikust, olles vajalikud ka tänapäeval säilitades jälgi varasemate maastike kihistustest, pakkudes varjumisvõimalusi ja elupaiku väärtuslikele liikidele ning teisi ökosüsteemi teenuseid (nt virgestusvõimalused, vee infiltratsioon, nn kuumasaare efekti leevendamine).

Pakub huvitavaid uurimisküsimusi, kuidas taastub loodus inimtegevusest, millised on esmased taimestikukooslused, kuidas säiluvad õunapuud, miks kasvavad siin nii hästi viirpuud, mida soovivad siin teha inimesed, kes nad on, kui vanad nad on.

Eesmärk on välja töötada linna ökosüsteemide jätkusuutlikumaks majandamiseks integreeritud sotsiaal-ökoloogiline kontseptsioon, mis kaasab ühiskonna erinevad huvigrupid ja linna ökosüsteemiteenused. Leida võimalused tühermaade inimsõbralikumaks ärakasutamiseks lõimides teaduslikke lähenemisi rakenduslike uuringutega.

Lisaks looduslike elupaikade kaardistamisele ja vajalike mullauuringute läbiviimisele on uurimistöö oluline komponent osalev vaatlus ning tühermaa võimalike kasutajagruppide osalemine uurimistöös. Eraldi mainib märkimist, et välja selgitatakse nii eestikeelse kui ka venekeelse elanikkonna ootused ja kasutusfunktsioonid tühermaale. See on vajalik, sest mitte alati ei too maa-alade korrastamine oodatud tulemust kui pole algselt kaasatud inimesi, et saada teada nende kasutuspraktikaid ja ootusi.

Soovime välja selgitada, kas, mil määral ja mis taimeliigid, elupaigad on huvigruppidele tähenduslikud, mis tähendusi need endas kannavad. Sooviks on, et neist negatiivse tähendusega kohtadest kujundada inimsõbralik linnaruum, kus jätkuks kohta nii loodusele kui ka inimestele ja see aitab leida võimalusi ja lahendusi probleemidele (nagu näiteks prügistamine, tühermaade aktiivsem kasutuselevõtt).

Toimetaja: Jaan-Juhjan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.