Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi ({{commentsTotal}})

Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

''Me tahame, et meile tulevad inimesed oleksid oma arengu tõusva joone peal. Kui meil ei ole selget mastimändi näha, siis me lihtsalt ootame, kes neist 2-3-4st praegu enam-vähem võrdsest aasta või kahe jooksul teistest ette kasvab,'' selgitas Soomere saates ''Terevisioon''. Akadeemik lisas, et pika pingi korral on sageli 3—4 akadeemikukandidaati praktiliselt võrdsed.

Enne valimisi välja kuulutatud vabu kohti ilmtingimata täitma ei pea. Samal ajal oli kandidaatidel võimalus valituks osutuda kolmes hääletusvoorus. Kui esimeses I voorus üritati välja selgitada absoluutset parimat ja II voorus oli võimalus teha eelneva vooru kahe parima kandidaadi vahel, siis kolmandas hinnati II voorus enim hääli saanud kandidaadi sobivust. Füüsika ja sotsiaalteaduste valdkonnas seekord uut akadeemikut seekord sel viisil uut akadeemikut leida ei õnnestunud.

Poliitilisse mängu ja leeride tekkesse Soomere ei usu. ''Kogu oma akadeemiku n-ö karjääri jooksul pole ma (seda mängu) veel tähele pannud. Küll aga üritatakse välja selgitada, mille poolest on üks või teine parem või mille poolest üks või teine tugevdaks akadeemiat või läbi akadeemia oleks kasulik kogu Eesti riigi arengule,'' lisas akadeemik.

Loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas valituks osutunud Jaan Eha puhul tõi Soomere välja, et tegu on praktiseeriva arstiga. ''Sellesarnast kompetentsi akadeemias lihtsalt ei ole. Ta toob meile juurde nii teaduslikku taset kui ka sellist raamidest välja mõtlemist, mida üks kliinikumi juhataja tänapäeval arendama peab,'' laiendas Soomere. Lisaks pole tema sõnul tegu lihtsalt kardioloogi vaid kaasaegse infarktiravi juurutaja Eestis. Eha teadustöö pole lihtsalt nähtav, vaid ka kasutatav.

Tehnikateaduste valdkonnas langes valik TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professorile Maarja Kruusmaale. ''Akadeemia ei tee oma valikut mitte ainult teaduse ja valdkondliku mitmekesisuse pealt, vaid me tahame ka näha, et meie valitud kandidaat on võimeline maailma muutma. Maarjas on ühendatud sportlase vastupidavus ja sihikindlus ning teiselt poolt oskus inimestega suhelda,'' märkis Soomere. Samuti tõi akadeemik välja, et Kruusamaa kaitseb oma seisukohti väga selgelt, ühemõtteliselt ja väga akadeemiliselt.

Tekstiilikunstnik Anu Rauda võib pidada aga enamaks kui lihtsalt kunstnikuks. ''Tema seisab oma valdkonnast kui tervikust märksa kõrgemal ja tal on kohutavalt tugev ühiskondlik närv. /.../ Kui meil asutused kipuvad väga sageli hõõruma, siis tema esivanemate talu Käärikul on praktikabaasiks kolme erineva kõrgharidusasutuse tudengitele,'' sõnas Soomere.

Vaata ka videointervjuud Anu Rauga ülalolevast videolõigust. Intervjuu algab 8. 45st. Meenuta teisi akadeemikukandidaate ERR-i akadeemikute valimise erilehel akadeemikud.err.ee.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.