Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi ({{commentsTotal}})

Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

''Me tahame, et meile tulevad inimesed oleksid oma arengu tõusva joone peal. Kui meil ei ole selget mastimändi näha, siis me lihtsalt ootame, kes neist 2-3-4st praegu enam-vähem võrdsest aasta või kahe jooksul teistest ette kasvab,'' selgitas Soomere saates ''Terevisioon''. Akadeemik lisas, et pika pingi korral on sageli 3—4 akadeemikukandidaati praktiliselt võrdsed.

Enne valimisi välja kuulutatud vabu kohti ilmtingimata täitma ei pea. Samal ajal oli kandidaatidel võimalus valituks osutuda kolmes hääletusvoorus. Kui esimeses I voorus üritati välja selgitada absoluutset parimat ja II voorus oli võimalus teha eelneva vooru kahe parima kandidaadi vahel, siis kolmandas hinnati II voorus enim hääli saanud kandidaadi sobivust. Füüsika ja sotsiaalteaduste valdkonnas seekord uut akadeemikut seekord sel viisil uut akadeemikut leida ei õnnestunud.

Poliitilisse mängu ja leeride tekkesse Soomere ei usu. ''Kogu oma akadeemiku n-ö karjääri jooksul pole ma (seda mängu) veel tähele pannud. Küll aga üritatakse välja selgitada, mille poolest on üks või teine parem või mille poolest üks või teine tugevdaks akadeemiat või läbi akadeemia oleks kasulik kogu Eesti riigi arengule,'' lisas akadeemik.

Loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas valituks osutunud Jaan Eha puhul tõi Soomere välja, et tegu on praktiseeriva arstiga. ''Sellesarnast kompetentsi akadeemias lihtsalt ei ole. Ta toob meile juurde nii teaduslikku taset kui ka sellist raamidest välja mõtlemist, mida üks kliinikumi juhataja tänapäeval arendama peab,'' laiendas Soomere. Lisaks pole tema sõnul tegu lihtsalt kardioloogi vaid kaasaegse infarktiravi juurutaja Eestis. Eha teadustöö pole lihtsalt nähtav, vaid ka kasutatav.

Tehnikateaduste valdkonnas langes valik TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professorile Maarja Kruusmaale. ''Akadeemia ei tee oma valikut mitte ainult teaduse ja valdkondliku mitmekesisuse pealt, vaid me tahame ka näha, et meie valitud kandidaat on võimeline maailma muutma. Maarjas on ühendatud sportlase vastupidavus ja sihikindlus ning teiselt poolt oskus inimestega suhelda,'' märkis Soomere. Samuti tõi akadeemik välja, et Kruusamaa kaitseb oma seisukohti väga selgelt, ühemõtteliselt ja väga akadeemiliselt.

Tekstiilikunstnik Anu Rauda võib pidada aga enamaks kui lihtsalt kunstnikuks. ''Tema seisab oma valdkonnast kui tervikust märksa kõrgemal ja tal on kohutavalt tugev ühiskondlik närv. /.../ Kui meil asutused kipuvad väga sageli hõõruma, siis tema esivanemate talu Käärikul on praktikabaasiks kolme erineva kõrgharidusasutuse tudengitele,'' sõnas Soomere.

Vaata ka videointervjuud Anu Rauga ülalolevast videolõigust. Intervjuu algab 8. 45st. Meenuta teisi akadeemikukandidaate ERR-i akadeemikute valimise erilehel akadeemikud.err.ee.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.