Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi ({{commentsTotal}})

Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

''Me tahame, et meile tulevad inimesed oleksid oma arengu tõusva joone peal. Kui meil ei ole selget mastimändi näha, siis me lihtsalt ootame, kes neist 2-3-4st praegu enam-vähem võrdsest aasta või kahe jooksul teistest ette kasvab,'' selgitas Soomere saates ''Terevisioon''. Akadeemik lisas, et pika pingi korral on sageli 3—4 akadeemikukandidaati praktiliselt võrdsed.

Enne valimisi välja kuulutatud vabu kohti ilmtingimata täitma ei pea. Samal ajal oli kandidaatidel võimalus valituks osutuda kolmes hääletusvoorus. Kui esimeses I voorus üritati välja selgitada absoluutset parimat ja II voorus oli võimalus teha eelneva vooru kahe parima kandidaadi vahel, siis kolmandas hinnati II voorus enim hääli saanud kandidaadi sobivust. Füüsika ja sotsiaalteaduste valdkonnas seekord uut akadeemikut seekord sel viisil uut akadeemikut leida ei õnnestunud.

Poliitilisse mängu ja leeride tekkesse Soomere ei usu. ''Kogu oma akadeemiku n-ö karjääri jooksul pole ma (seda mängu) veel tähele pannud. Küll aga üritatakse välja selgitada, mille poolest on üks või teine parem või mille poolest üks või teine tugevdaks akadeemiat või läbi akadeemia oleks kasulik kogu Eesti riigi arengule,'' lisas akadeemik.

Loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas valituks osutunud Jaan Eha puhul tõi Soomere välja, et tegu on praktiseeriva arstiga. ''Sellesarnast kompetentsi akadeemias lihtsalt ei ole. Ta toob meile juurde nii teaduslikku taset kui ka sellist raamidest välja mõtlemist, mida üks kliinikumi juhataja tänapäeval arendama peab,'' laiendas Soomere. Lisaks pole tema sõnul tegu lihtsalt kardioloogi vaid kaasaegse infarktiravi juurutaja Eestis. Eha teadustöö pole lihtsalt nähtav, vaid ka kasutatav.

Tehnikateaduste valdkonnas langes valik TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professorile Maarja Kruusmaale. ''Akadeemia ei tee oma valikut mitte ainult teaduse ja valdkondliku mitmekesisuse pealt, vaid me tahame ka näha, et meie valitud kandidaat on võimeline maailma muutma. Maarjas on ühendatud sportlase vastupidavus ja sihikindlus ning teiselt poolt oskus inimestega suhelda,'' märkis Soomere. Samuti tõi akadeemik välja, et Kruusamaa kaitseb oma seisukohti väga selgelt, ühemõtteliselt ja väga akadeemiliselt.

Tekstiilikunstnik Anu Rauda võib pidada aga enamaks kui lihtsalt kunstnikuks. ''Tema seisab oma valdkonnast kui tervikust märksa kõrgemal ja tal on kohutavalt tugev ühiskondlik närv. /.../ Kui meil asutused kipuvad väga sageli hõõruma, siis tema esivanemate talu Käärikul on praktikabaasiks kolme erineva kõrgharidusasutuse tudengitele,'' sõnas Soomere.

Vaata ka videointervjuud Anu Rauga ülalolevast videolõigust. Intervjuu algab 8. 45st. Meenuta teisi akadeemikukandidaate ERR-i akadeemikute valimise erilehel akadeemikud.err.ee.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?