100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luua ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.

Eesti soode pindala koos soometsadega oli kunagi miljon hektarit, praeguseks on sellest säilinud umbes kolmandik. Looduskaitse arengukava üks eesmärkidest aastaks 2020 on taastada vähemalt 10000 hektarit siirde- ja madalsoode elupaikasid ning rabaga piirnevaid alasid.

Kuivendatud soo taastamine toimub vastupidiselt kraavitamisele. Soo taastumise eelduseks on loodusliku veerežiimi taastamine. Selle tarbeks suletakse kraave ja raiutakse metsa.

Uurime, kuidas looduslike soometsade taastamine Soomaal mõjub raba- ja rohukonna sigimisdünaamikale. Praegu on Soomaa uuringualal pruunidele konnadele sobivateks sigimiskohtadeks kraavid, sest looduslikke lompe ei ole.

Meie hüpotees on, et raiemanipulatsioonide käigus tekitatakse rohkem häilusid ja kraavidele avaneb enam päikesevalgust, mis tagab vee kiirema soojenemise ning kullestele edukama arengu.

Uuringu tulemused näitavad, et metsaraie ja võsa eemaldamine kraavikallastelt vähendab puude varjulisust kraavi veepinnale 66 protsendilt 35-le, mis omakorda meelitab ümberkaudsetelt kraavidelt uutele päikesevalgusele avatud kraavilõikudele kohale suurel hulgal edukalt sigivaid kahepaikseid.

Kraavide sulgemisega muutuvad varasemad vooluveekogud seisuveekogudeks või tekivad üleujutatud madala veega alad, mis omakorda pakuvad kahepaiksetele uusi potentsiaalseid sigimispaiku.

Seega, vähemalt lühiajalises perspektiivis mõjub soometsa koosluste taastamise tarbeks kraavide sulgemine ja metsaraie soosivalt raba- ja rohukonna sigimisele.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: