100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luua ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.

Eesti soode pindala koos soometsadega oli kunagi miljon hektarit, praeguseks on sellest säilinud umbes kolmandik. Looduskaitse arengukava üks eesmärkidest aastaks 2020 on taastada vähemalt 10000 hektarit siirde- ja madalsoode elupaikasid ning rabaga piirnevaid alasid.

Kuivendatud soo taastamine toimub vastupidiselt kraavitamisele. Soo taastumise eelduseks on loodusliku veerežiimi taastamine. Selle tarbeks suletakse kraave ja raiutakse metsa.

Uurime, kuidas looduslike soometsade taastamine Soomaal mõjub raba- ja rohukonna sigimisdünaamikale. Praegu on Soomaa uuringualal pruunidele konnadele sobivateks sigimiskohtadeks kraavid, sest looduslikke lompe ei ole.

Meie hüpotees on, et raiemanipulatsioonide käigus tekitatakse rohkem häilusid ja kraavidele avaneb enam päikesevalgust, mis tagab vee kiirema soojenemise ning kullestele edukama arengu.

Uuringu tulemused näitavad, et metsaraie ja võsa eemaldamine kraavikallastelt vähendab puude varjulisust kraavi veepinnale 66 protsendilt 35-le, mis omakorda meelitab ümberkaudsetelt kraavidelt uutele päikesevalgusele avatud kraavilõikudele kohale suurel hulgal edukalt sigivaid kahepaikseid.

Kraavide sulgemisega muutuvad varasemad vooluveekogud seisuveekogudeks või tekivad üleujutatud madala veega alad, mis omakorda pakuvad kahepaiksetele uusi potentsiaalseid sigimispaiku.

Seega, vähemalt lühiajalises perspektiivis mõjub soometsa koosluste taastamise tarbeks kraavide sulgemine ja metsaraie soosivalt raba- ja rohukonna sigimisele.



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.