100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luua ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.

Eesti soode pindala koos soometsadega oli kunagi miljon hektarit, praeguseks on sellest säilinud umbes kolmandik. Looduskaitse arengukava üks eesmärkidest aastaks 2020 on taastada vähemalt 10000 hektarit siirde- ja madalsoode elupaikasid ning rabaga piirnevaid alasid.

Kuivendatud soo taastamine toimub vastupidiselt kraavitamisele. Soo taastumise eelduseks on loodusliku veerežiimi taastamine. Selle tarbeks suletakse kraave ja raiutakse metsa.

Uurime, kuidas looduslike soometsade taastamine Soomaal mõjub raba- ja rohukonna sigimisdünaamikale. Praegu on Soomaa uuringualal pruunidele konnadele sobivateks sigimiskohtadeks kraavid, sest looduslikke lompe ei ole.

Meie hüpotees on, et raiemanipulatsioonide käigus tekitatakse rohkem häilusid ja kraavidele avaneb enam päikesevalgust, mis tagab vee kiirema soojenemise ning kullestele edukama arengu.

Uuringu tulemused näitavad, et metsaraie ja võsa eemaldamine kraavikallastelt vähendab puude varjulisust kraavi veepinnale 66 protsendilt 35-le, mis omakorda meelitab ümberkaudsetelt kraavidelt uutele päikesevalgusele avatud kraavilõikudele kohale suurel hulgal edukalt sigivaid kahepaikseid.

Kraavide sulgemisega muutuvad varasemad vooluveekogud seisuveekogudeks või tekivad üleujutatud madala veega alad, mis omakorda pakuvad kahepaiksetele uusi potentsiaalseid sigimispaiku.

Seega, vähemalt lühiajalises perspektiivis mõjub soometsa koosluste taastamise tarbeks kraavide sulgemine ja metsaraie soosivalt raba- ja rohukonna sigimisele.



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.