Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist ({{commentsTotal}})

{{1481183941000 | amCalendar}}

Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli hinnangul motiveeris uue kontseptsiooni koostamist suuresti Eesti teaduse projektipõhisus, väga suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest ning edukate riikidega võrrelduna madal teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase. Kokkuvõetuna pole need Eesti teadusasutustel võimaldanud arendada teadlaskarjääri mudelit, mis muuhulgas toetaks teadlaste koostööd ettevõtetega ja rahvusvahelist mobiilsust, soodustaks nende teadmussiirde ja innovatsiooni alast enesetäiendamist

"Praegune häda on ju selles, et meie uurimistoetused on lühiajalised, need on neli või viis aastat pikad ja pärast seda peab teadlane uuesti taotlema raha. Ja kui ta ebaõnnestub, siis ta töökoht on sellega ohus. Aga uues kontseptsioonis on ette nähtud, et meil on mitte väga suur arv, aga ikkagi mingisugune arv väga tublisid teadlasi, kellele ülikoolid ise loovad püsirahastuskohad," selgitas Koppel "Aktuaalsele kaamerale".

Seega tõstaks uus rahastussüsteem uurimistoetuste mahtu, jättes toetuste koguarvu samaks.

Samas langeks uurimistoetustest rahastatavate töökohtade arv, mis aga ei tooks kaasa teadustöötajate arvu vähenemist, kuna paralleelselt suureneksid ka teadusasutuste tegevustoetused.

"Ülikoolide tegevustoetus võimaldab arendada välja ülikoolides nn teadlasekarjääri mudelit. See tähendab, et on võimalik luua püsirahastusega teadlaste töökohti ja nende ümber tekivad siis grantidel töötavad ajutised väiksemad töörühmad," ütles Koppel.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul võimaldaks tegevustoetuste tõstmine teha ülikoolidel enda teaduspoliitikat.

"Ehk otsustada ise, mitte alati teha sada protsenti seda teadust, mida keegi teine kuskil kõrval otsustab, millest omakorda oodatakse ka täiesti õigustatult suuremat sotsiaalmajanduslikku mõju. Ja üheks selle mõju eelduseks on see, et ülikoolidel peab olema teatud osa teadureid, akadeemilisi töötajaid stabiilselt palgal. Baasfinantseerimise osa suurendamine võimaldab n-ö seda osa karjäärimudelist edendada," rääkis Kalm.

Uus rahastussüsteem võib osaliselt toimima hakata juba järgmisel aastal.

"Plaan on neid arvestada järgmise grandi konkursi juures, mis toimub järgmisel aastal, aga mis rahastama hakkab ülejärgmisest aastast," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.

Teadusfoorumil astusid üles Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler; akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor; Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Anne Kahru, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhtaja ja uurija-professor ning Mihkel Kama, Cambridge’i ülikooli järeldoktor (astrofüüsika). Samuti on kavas osalejate eelregistreeritud lühiettekanded, et avaldada oma mõtteid ja esitada küsimusi nii ettekandjatele kui ühisaruteluks.

Kogu konverents on järelvaadatav siit:

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Susann Kivi, Merili Nael



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.