Mobiilne raha aitab vaesusest pageda ({{commentsTotal}})

M-PESA telefoniekraanil.
M-PESA telefoniekraanil. Autor/allikas: Noor Khamis/Reuters/Scanpix

Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

''Oleme eelnevalt näidanud, et mobiiliraha süsteem aitab inimestel paremini eluraskustega toime tulla, olgu selleks saagi ikaldumine või töötuks jäämine. Riigi teises otsas viibivatel inimestel, näiteks nende sugulastel, avanes võimalus neid riskivabalt aidata. Uus töö viitab, et süsteem ei võimaldada vaid negatiivseid mõjusid leevendada, vaid avaldab ka positiivset mõju,'' märkis uurimuse vanemautor William Jack, Georgetowni ülikooli majandusprofessor ERR Novaatorile.

Kenyas ja mitmes teises Aafrika riigis populaarsust kogunud süsteem võimaldab inimestel üle terve maa paiknevates kioskites ja liikuvates kontorites raha arvele panna, seda välja võtta ning kanda teistele arvetele ei millegi muu kui tekstisõnumiga. Samuti võimaldab see maksta arvet ja väljastada mikrolaene. 2008. aastat presidendivalimiste järel riiki tabanud kaoses sai M-PESA'st peamine viis linnadesse lõksu jäänud inimestele raha saatmiseks. Seitse aastat hiljem kasutab süsteemi 96 protsendis Kenya majapidamistes seda vähemalt üks selle liige.

Jacki ja tema kolleegide aastatel 2008—2014 läbiviidud küsitlused näitavad nüüd, et ligipääsu paranemine M-PESA agentidele parandas aja jooksul ka ühiskonna haavatamate rühmade heaolu. Hinnanguliselt tõstis see vaesuspiirist kõrgemale 194 000 majapidamist ehk kaks protsenti riigi rahvastikust. ''Kõige enam mõjutas siire vaesemaid maal elavaid leibkondi, mille sissetulekust teenisid lõviosa naised,'' märkis majandusprofessor. Umbes 185 000 naist siirdus põllumajandussektorist jaemüügisektorisse.

Mees nentis, et uurimus ei võimalda öelda midagi kahte siduva mehhanismi kohta. Samas on Jackil paar hüpoteesi. ''Mõnes mõttes on see liiga, et tõsi olla. Inimestele ei anta otseselt rohkem raha, vaid pakutakse kanalit, mille kaudu tõhusalt raha liigutada. Nii võib oletada, et see avas inimestele täiendavad ärivõimalused. Küllaltki algelised, kuid sellegipoolest võimaldas see neil näiteks kaupu kergemini turgudele toimetada,'' mõtiskles professor.

Samuti näitas uuring, et inimesed säästsid süsteemi abil rohkem raha. See omakorda avas kaudselt võimaluse ulatuslikumateks tuleviku heaolu parandavateks investeeringuteks ja tõstis keenialaste ettevõtlusvaimu. Mida ulatuslikum on turvavõrk, seda suuremaid riske on valmis inimesed võtma. ''Sisuliselt täitis mobiilse raha süsteem osaliselt tühimiku, kust leiab tavaliselt pangad, mis polnud aga antud juhul valmis tervet riiki hõlmavat taristut rajama,'' sõnas Jack. Kui pangaautomaate leiab Eestist 13 korda suuremast riigist vaid paar tuhat, siis M-PESA agente on kokku enam kui 120 000.

Jack tõi välja, et Kenya edulugu on võimalik korrata ka mujal ja mobiile raha on kogumas populaarsust ka mitmetes teistes arengumaades. Kui sarnane peaks avalduma ka seal, oleks võimalik tuhandetel inimestel kulutada päevas enam kui 1,25 dollarit, mida nähakse laialt tunnustatud vaesuspiirina.

''Ühelt poolt on ilmselgelt tegu väga eduka innovatsiooniga, kuid ärimudeli edukust mõjutavad väga mitmed tegurid. M-PESA edulugu taandus ilmselt sellele, et seda tehti korraga üle terve riigi ehk väga laial skaalal. Tegemist oli väga kuluka alginvesteeringuga. Kuid nagu näha, tasus see end ära,'' lisas professor. Jack lisas, et pärast mobiilse raha kasutuselevõttu on hakanud elanikkonna vaesemale kihile rohkem tähelepanu pöörama ka traditsioonilised pangad, märgates ilmselt, et see mõjub kehvasti nende turuosale.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.