Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus  ({{commentsTotal}})

Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

Veel mõne aasta eest oli poodides käsitööõlle ja -siidri valik suhteliselt kesine. Praeguseks on see kasvanud aga tohutu suureks ja tarbijal on tihti segadus, mida valida. Selleks, et tarbijaotsust mõjutada, kasutavad paljud tootjad sõnad nagu spontaanne fermentatsioon ja metsik kääritus. Teadmatu tarbija jaoks seostuvad need sõnad pigem positiivsete emotsioonidega. Tegemist võiks olla millegi looduslikuma ja keskkonnasõbralikumaga.

Selleks aga, et mõista, mida selle all täpselt mõeldakse, tuleb teada metsiku- ja kultuurpärmi erinevust. Looduses leidub pärme väga palju ja neid kõik võib käsitleda metsikutena. Tänapäeval on võimalik neid tänu mikrobioloogiale eristada tüvespetsiifiliselt ja toota ühte tüve biotehnoloogia abil suurel hulgal.

Nii võibki saada pärmi, mida võib defineerida kui metsikut pärmi, mis on inimese poolt kodustatud. Vahel läbib metsik pärm läbi aga treeningu, näiteks tõstetakse selle happe- ja sulfititaluvust. Sarnaselt toimub selle tootmine ja saabki kultuurpärmi, mis on nii treenitud kui ka kodustatud.

Kõik see viib aga küsimuseni, mis on siis parem või mida võiks eelistada. Kui vaatame näitena kahte erinevat kääritusnõud, laseme käärida ühel metsikult ja kääritame teise kultuurpärmiga ja võrdleme neid hiljem kvaliteediskaalal, siis ei tea metsiku pärmi puhul kunagi, milline võib kvaliteet tulla. See sõltub aastaajast, tootest, kes seal parajasti kasvama hakkas ja kuidas need omavahel läbi saavad. Kultuurpärmi puhul saab aga alati kindla kvaliteedi.

Seega ei ole võimalik öelda, et kultuurpärm on metsikust pärmist parem või vastupidi. Kultuurpärm võimaldab aga teadlikku lähenemist, ootuspärast tulemust ja kindlat kvaliteeti.

Kuldjärve igapäevane teadustöö seisnebki erinevate Eestis kasvatavate õunasortide uurimises ja nende parimaid kombinatsioone kultuurpärmiga. Seniseid katseid võib lugeda küllaltki edukaks. Teadlikul lähenemisel valmistatud siider saavutas sellel aastal rahvusvahelisel konkursil hõbemedali.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.