Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades ({{commentsTotal}})

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades.
Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Autor/allikas: RMK

Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

Elurikkus on reeglina kõrge piirkondades, mis on suured, stabiilsed ja üksteisega hästi seotud. Üksik puutumatu aga isoleeritud loodusreservaat kipub ajapikku vaesuma kuna elurikkuse püsimiseks on vaja piisavalt tihedat elupaikade võrgustikku.

Elurikkust toetava võrgustiku toimimiseks peab ka kaitsealade vahel olev majandusmets olema elurikkust toetav. Viimase sajandi jooksul on metsade pindala Eestis oluliselt suurenenud. Eesti suurenev metsasus võiks oskusliku metsamajandamise korral toetada meie metsade elurikkust paremini kui varasem väiksem metsasus.

Käimasolevas projektis selgitatakse välja, kui suur roll on metsade võrgustikul elurikkuse hoidmisel, kui palju aega kulub elurikkuse muutusteks pärast metsasuse suurenemist ning millised majandamisvõtted aitavad tagada elurikkuse püsimise muutuvates oludes. Projektis teevad koostööd Tartu ülikooli ökoloogid, botaanikud, lihhenoloogid ja Eesti maaülikooli metsateadlased.

RMK loodusmetsades on loodud püsivaatlusalade võrgustik ja kaasatud on ka erinevaid majandusmetsi.

Kõigil aladel on elurikkus kirjeldatud sama metoodika alusel, võimaldades analüüsida erineva maastikustruktuuri ja majandamise mõju elurikkusele. Vanade kaartide abil on kirjeldatud Eesti ajaloolist metsasust ning saadud andmeid on võrreldud tänaste andmetega.

Siiani on elurikkust enamasti mõõdetud liikide loendamise teel. Samas on aga erinevad metsatüübid ja piirkonnad juba looduslikult väga erineva liigirikkusega. Selle projekti raames töötakse välja nutikad lahendused, kus iga puistu kohta saab „personaalse“ elurikkuse hinnangu. Selleks tuleb igale alale leida ka tume elurikkus.

Tumeda elurikkuse hulka kuuluvad hetkel metsadest puuduolevad, kuid sinna keskkonnatingimuste poolest sobivad liigid. Kui me teame, kui suur on koosluste tume elurikkus, saab hinnata, kui palju on iga puistu elurikkuse potentsiaal realiseerunud.

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Märkides olemasolevad liigid ja leides GPS abil ala asukoha, saame teada, millised liigid võiksid metsas veel leiduda, kas elurikkus võiks tulevikus suureneda või on meil karta elurikkuse vähenemist. Nende teadmiste abil on võimalik ka igale piirkonnale leida sobiv majandamisviis ja kaitsestrateegia.

RMK rahastab projekti „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel“ 195 000 euroga. Teadusprojekti juht on Meelis Pärtel ning projekti põhitäitjad Hardi Tullus, Aveliina Helm ja Tiina Randlane. Projekt toimub aastatel 2015–2018.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.