Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades ({{commentsTotal}})

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades.
Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Autor/allikas: RMK

Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

Elurikkus on reeglina kõrge piirkondades, mis on suured, stabiilsed ja üksteisega hästi seotud. Üksik puutumatu aga isoleeritud loodusreservaat kipub ajapikku vaesuma kuna elurikkuse püsimiseks on vaja piisavalt tihedat elupaikade võrgustikku.

Elurikkust toetava võrgustiku toimimiseks peab ka kaitsealade vahel olev majandusmets olema elurikkust toetav. Viimase sajandi jooksul on metsade pindala Eestis oluliselt suurenenud. Eesti suurenev metsasus võiks oskusliku metsamajandamise korral toetada meie metsade elurikkust paremini kui varasem väiksem metsasus.

Käimasolevas projektis selgitatakse välja, kui suur roll on metsade võrgustikul elurikkuse hoidmisel, kui palju aega kulub elurikkuse muutusteks pärast metsasuse suurenemist ning millised majandamisvõtted aitavad tagada elurikkuse püsimise muutuvates oludes. Projektis teevad koostööd Tartu ülikooli ökoloogid, botaanikud, lihhenoloogid ja Eesti maaülikooli metsateadlased.

RMK loodusmetsades on loodud püsivaatlusalade võrgustik ja kaasatud on ka erinevaid majandusmetsi.

Kõigil aladel on elurikkus kirjeldatud sama metoodika alusel, võimaldades analüüsida erineva maastikustruktuuri ja majandamise mõju elurikkusele. Vanade kaartide abil on kirjeldatud Eesti ajaloolist metsasust ning saadud andmeid on võrreldud tänaste andmetega.

Siiani on elurikkust enamasti mõõdetud liikide loendamise teel. Samas on aga erinevad metsatüübid ja piirkonnad juba looduslikult väga erineva liigirikkusega. Selle projekti raames töötakse välja nutikad lahendused, kus iga puistu kohta saab „personaalse“ elurikkuse hinnangu. Selleks tuleb igale alale leida ka tume elurikkus.

Tumeda elurikkuse hulka kuuluvad hetkel metsadest puuduolevad, kuid sinna keskkonnatingimuste poolest sobivad liigid. Kui me teame, kui suur on koosluste tume elurikkus, saab hinnata, kui palju on iga puistu elurikkuse potentsiaal realiseerunud.

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Märkides olemasolevad liigid ja leides GPS abil ala asukoha, saame teada, millised liigid võiksid metsas veel leiduda, kas elurikkus võiks tulevikus suureneda või on meil karta elurikkuse vähenemist. Nende teadmiste abil on võimalik ka igale piirkonnale leida sobiv majandamisviis ja kaitsestrateegia.

RMK rahastab projekti „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel“ 195 000 euroga. Teadusprojekti juht on Meelis Pärtel ning projekti põhitäitjad Hardi Tullus, Aveliina Helm ja Tiina Randlane. Projekt toimub aastatel 2015–2018.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?