Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades ({{commentsTotal}})

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades.
Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Autor/allikas: RMK

Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

Elurikkus on reeglina kõrge piirkondades, mis on suured, stabiilsed ja üksteisega hästi seotud. Üksik puutumatu aga isoleeritud loodusreservaat kipub ajapikku vaesuma kuna elurikkuse püsimiseks on vaja piisavalt tihedat elupaikade võrgustikku.

Elurikkust toetava võrgustiku toimimiseks peab ka kaitsealade vahel olev majandusmets olema elurikkust toetav. Viimase sajandi jooksul on metsade pindala Eestis oluliselt suurenenud. Eesti suurenev metsasus võiks oskusliku metsamajandamise korral toetada meie metsade elurikkust paremini kui varasem väiksem metsasus.

Käimasolevas projektis selgitatakse välja, kui suur roll on metsade võrgustikul elurikkuse hoidmisel, kui palju aega kulub elurikkuse muutusteks pärast metsasuse suurenemist ning millised majandamisvõtted aitavad tagada elurikkuse püsimise muutuvates oludes. Projektis teevad koostööd Tartu ülikooli ökoloogid, botaanikud, lihhenoloogid ja Eesti maaülikooli metsateadlased.

RMK loodusmetsades on loodud püsivaatlusalade võrgustik ja kaasatud on ka erinevaid majandusmetsi.

Kõigil aladel on elurikkus kirjeldatud sama metoodika alusel, võimaldades analüüsida erineva maastikustruktuuri ja majandamise mõju elurikkusele. Vanade kaartide abil on kirjeldatud Eesti ajaloolist metsasust ning saadud andmeid on võrreldud tänaste andmetega.

Siiani on elurikkust enamasti mõõdetud liikide loendamise teel. Samas on aga erinevad metsatüübid ja piirkonnad juba looduslikult väga erineva liigirikkusega. Selle projekti raames töötakse välja nutikad lahendused, kus iga puistu kohta saab „personaalse“ elurikkuse hinnangu. Selleks tuleb igale alale leida ka tume elurikkus.

Tumeda elurikkuse hulka kuuluvad hetkel metsadest puuduolevad, kuid sinna keskkonnatingimuste poolest sobivad liigid. Kui me teame, kui suur on koosluste tume elurikkus, saab hinnata, kui palju on iga puistu elurikkuse potentsiaal realiseerunud.

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Märkides olemasolevad liigid ja leides GPS abil ala asukoha, saame teada, millised liigid võiksid metsas veel leiduda, kas elurikkus võiks tulevikus suureneda või on meil karta elurikkuse vähenemist. Nende teadmiste abil on võimalik ka igale piirkonnale leida sobiv majandamisviis ja kaitsestrateegia.

RMK rahastab projekti „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel“ 195 000 euroga. Teadusprojekti juht on Meelis Pärtel ning projekti põhitäitjad Hardi Tullus, Aveliina Helm ja Tiina Randlane. Projekt toimub aastatel 2015–2018.

Toimetaja: Marju Himma



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: