Katused koguvad kosmosetolmu ({{commentsTotal}})

Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

Kuid see päev on koitnud. Briti, norra ja belgia teadlased võtsid vaevaks läbi sõeluda 300 kilogrammi Pariisi, Oslo ja Berliini katuserennidest kogutud ollust. Nad tõmbasid sealt magnetite abil välja ka magnetiseeritud mineraalterakesi, millest tunnistasid nad kosmosetolmu terakesteks tervelt 500.

Seda, et kosmosest meie planeedile pidevalt tolmu langeb, on teatud läinud sajandi keskpaigast peale. Seni on seda tolmu leitud ainult maisest tolmust väga puhastes paikades nagu Antarktika ja ookeanipõhi. Mujalt ei peetud seda leida isegi võimalikuks.

Kuid Matthew Genge Londonist Imperial College'ist ja ta kolleegid on nüüd näidanud, et kosmosetolmu võib leida lausa oma majalt, mis võimaldab muidugi ära jätta tülikaid kogumisekspeditsioone Antarktikasse või merepõhja.

Genge ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Geology, et linnakatustelt leitud kosmosetolmu terad on tõenäoliselt Maale langenud viimase kuue aasta jooksul ja on seega kõige nooremad mikrometeoriidid, mis seni leitud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.