Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust ({{commentsTotal}})

Kas taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame kindlaks piirid, mille raames soolist võrdset kohtlemist taotleme?
Kas taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame kindlaks piirid, mille raames soolist võrdset kohtlemist taotleme? Autor/allikas: Flickr/Sarah Ashby
{{1481110510000 | amCalendar}}

Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

Loengut saab järele vaadata ERR Novaatoris ja Tartu ülikooli televisioonis.

100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?

Sooline võrdõiguslikkus on saanud meie igapäevase elu osaks nii töö- kui ka sotsiaalõiguslikes suhetes. Olukorras, kus töösuhete iseloom on muutumas ning töötegemise viisid on kujunemas rohkem platvormi põhiseks, tuleb küsida, kas ja missuguses ulatuses saame järgida soolise võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas tuleb meil endalt küsida, kas sooline võrdõiguslikkus maailma erinevates osades on siiski ühesuguselt mõistetav ning kas me Eestis saame soolisest võrdõiguslikkusest samamoodi aru.

Professor Gaabriel Tavits leiab, et soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa käsitleda üksnes Eesti perspektiivist lähtuvalt.

„Teema on olulisel määral laiem. Soolist võrdõiguslikkust saab käsitleda nii rahvusvahelises kui ka Euroopa perspektiivis. Endalt tuleb küsida, kas me taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame õigusega kindlaks piirid, mille raames taotleme täies ulatuses soolist võrdset kohtlemist,“ räägib Tavits.

Ta lisab: „Samas ei ole teema oma tähendust Eestis kaotanud. Töösuhetes tuleb endiselt ette olukordi, kus rikutakse soolise võrdõiguslikkuse nõuet. Eestis ei ole tundmatu ka palgalõhe teema ja alati, kui toimub Vabariigi Valitsuse vahetus, on vaatluse all küsimus, kui palju naisi peab poliitikas osalema.“

Akadeemilises loengus lahatakse soolise võrdõiguslikkuse erinevaid aspekte ning samas otsitakse vastust küsimusele, kas soolisele võrdsele kohtlemisele saab õigusega teatud piire kehtestada.

Professor Gaabriel Tavits lõpetas 1994. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning kaitses samas 2001. aastal doktorikraadi. Tartu ülikoolis on Gaabriel Tavits töötanud töö- ja sotsiaalhooldusõiguse lektori ning dotsendina, osaledes aktiivselt nii teadus- kui ka õppetöös. Alates 2016. aasta septembrist on Gaabriel Tavits sotsiaalõiguse professor.

Alates 2005. aastast on Gaabriel Tavits Euroopa tööõiguse koostöövõrgustiku (European Labour Law Network) liige, mille eesmärk on sõnastada Euroopa tööõiguse ühised arusaamad. Samuti on ta tööõiguse, tööhõive ja tööturu poliitika Euroopa keskuse liige.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.