Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust ({{commentsTotal}})

Kas taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame kindlaks piirid, mille raames soolist võrdset kohtlemist taotleme? Autor: Flickr/Sarah Ashby
{{1481110510000 | amCalendar}}

Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

Loengut saab järele vaadata ERR Novaatoris ja Tartu ülikooli televisioonis.

100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?

Sooline võrdõiguslikkus on saanud meie igapäevase elu osaks nii töö- kui ka sotsiaalõiguslikes suhetes. Olukorras, kus töösuhete iseloom on muutumas ning töötegemise viisid on kujunemas rohkem platvormi põhiseks, tuleb küsida, kas ja missuguses ulatuses saame järgida soolise võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas tuleb meil endalt küsida, kas sooline võrdõiguslikkus maailma erinevates osades on siiski ühesuguselt mõistetav ning kas me Eestis saame soolisest võrdõiguslikkusest samamoodi aru.

Professor Gaabriel Tavits leiab, et soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa käsitleda üksnes Eesti perspektiivist lähtuvalt.

„Teema on olulisel määral laiem. Soolist võrdõiguslikkust saab käsitleda nii rahvusvahelises kui ka Euroopa perspektiivis. Endalt tuleb küsida, kas me taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame õigusega kindlaks piirid, mille raames taotleme täies ulatuses soolist võrdset kohtlemist,“ räägib Tavits.

Ta lisab: „Samas ei ole teema oma tähendust Eestis kaotanud. Töösuhetes tuleb endiselt ette olukordi, kus rikutakse soolise võrdõiguslikkuse nõuet. Eestis ei ole tundmatu ka palgalõhe teema ja alati, kui toimub Vabariigi Valitsuse vahetus, on vaatluse all küsimus, kui palju naisi peab poliitikas osalema.“

Akadeemilises loengus lahatakse soolise võrdõiguslikkuse erinevaid aspekte ning samas otsitakse vastust küsimusele, kas soolisele võrdsele kohtlemisele saab õigusega teatud piire kehtestada.

Professor Gaabriel Tavits lõpetas 1994. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning kaitses samas 2001. aastal doktorikraadi. Tartu ülikoolis on Gaabriel Tavits töötanud töö- ja sotsiaalhooldusõiguse lektori ning dotsendina, osaledes aktiivselt nii teadus- kui ka õppetöös. Alates 2016. aasta septembrist on Gaabriel Tavits sotsiaalõiguse professor.

Alates 2005. aastast on Gaabriel Tavits Euroopa tööõiguse koostöövõrgustiku (European Labour Law Network) liige, mille eesmärk on sõnastada Euroopa tööõiguse ühised arusaamad. Samuti on ta tööõiguse, tööhõive ja tööturu poliitika Euroopa keskuse liige.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.