Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust ({{commentsTotal}})

Kas taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame kindlaks piirid, mille raames soolist võrdset kohtlemist taotleme?
Kas taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame kindlaks piirid, mille raames soolist võrdset kohtlemist taotleme? Autor/allikas: Flickr/Sarah Ashby
{{1481110510000 | amCalendar}}

Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

Loengut saab järele vaadata ERR Novaatoris ja Tartu ülikooli televisioonis.

100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?

Sooline võrdõiguslikkus on saanud meie igapäevase elu osaks nii töö- kui ka sotsiaalõiguslikes suhetes. Olukorras, kus töösuhete iseloom on muutumas ning töötegemise viisid on kujunemas rohkem platvormi põhiseks, tuleb küsida, kas ja missuguses ulatuses saame järgida soolise võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas tuleb meil endalt küsida, kas sooline võrdõiguslikkus maailma erinevates osades on siiski ühesuguselt mõistetav ning kas me Eestis saame soolisest võrdõiguslikkusest samamoodi aru.

Professor Gaabriel Tavits leiab, et soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa käsitleda üksnes Eesti perspektiivist lähtuvalt.

„Teema on olulisel määral laiem. Soolist võrdõiguslikkust saab käsitleda nii rahvusvahelises kui ka Euroopa perspektiivis. Endalt tuleb küsida, kas me taotleme soolist võrdsust igal pool ilma igasuguste piirideta või määrame õigusega kindlaks piirid, mille raames taotleme täies ulatuses soolist võrdset kohtlemist,“ räägib Tavits.

Ta lisab: „Samas ei ole teema oma tähendust Eestis kaotanud. Töösuhetes tuleb endiselt ette olukordi, kus rikutakse soolise võrdõiguslikkuse nõuet. Eestis ei ole tundmatu ka palgalõhe teema ja alati, kui toimub Vabariigi Valitsuse vahetus, on vaatluse all küsimus, kui palju naisi peab poliitikas osalema.“

Akadeemilises loengus lahatakse soolise võrdõiguslikkuse erinevaid aspekte ning samas otsitakse vastust küsimusele, kas soolisele võrdsele kohtlemisele saab õigusega teatud piire kehtestada.

Professor Gaabriel Tavits lõpetas 1994. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning kaitses samas 2001. aastal doktorikraadi. Tartu ülikoolis on Gaabriel Tavits töötanud töö- ja sotsiaalhooldusõiguse lektori ning dotsendina, osaledes aktiivselt nii teadus- kui ka õppetöös. Alates 2016. aasta septembrist on Gaabriel Tavits sotsiaalõiguse professor.

Alates 2005. aastast on Gaabriel Tavits Euroopa tööõiguse koostöövõrgustiku (European Labour Law Network) liige, mille eesmärk on sõnastada Euroopa tööõiguse ühised arusaamad. Samuti on ta tööõiguse, tööhõive ja tööturu poliitika Euroopa keskuse liige.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.