Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste ({{commentsTotal}})

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna Mart Laidmets.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna Mart Laidmets. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

Möödunud aastal läbiviidud PISA test võttis põhifookusesse loodusteaduste valdkonna. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets tõdes ERR-i raadiouudistele, et Eesti õpilased näitasid tugevat taset kõikides valdkondades, kuid kõige paremad tulemused tehti siiski loodusteaduste valdkonnas.

Samas nähtus PISA tulemustest, et poiste lugemisoskus on halvem kui tüdrukutel ning tütarlaste matemaatika oskused on kehvemad kui poistel. Laidmetsa sõnul pole tasemete vahed, mitte ainult poiste ja tüdrukute vahel, vaid ka vene- ja eesti õppekeelega õpilaste vahel.

"Eks õppekava arendamisel läbi õpetajate täiendkoolituse on kindlasti sellele tähelepanu pööratud. Iga õpilane peaks saama just sellist õpet, mis talle vajalik on, kuid kuidas tulemused on, seda näeb juba hiljem," selgitas Laidmets.

Koolivägivalla ennetamine on õpetajate töö

PISA testis mõõdetakse ka õpilaste õnnelikust. Eelmise testi tulemustest selgus, et kolmandik Eesti õpilasi ei tundnud ennast koolipingis õnnelikuna. Ministeeriumi asekantsler möönis, et tänavustest tulemustest ei selgu, kas õpilaste heaolu on kasvanud või mitte.

"See kolmandik on murettekitav, kuid me oleme ka siin üritanud muutuda veidi uuenduslikumaks, sest meil on rahuloluküsitlused, kus me tahame täpsemalt teda, millega õpilased rahul ei ole," rääkis Laidmets.

Asekantsleri sõnul on esimesed tulemused teada ja nende põhjal võib öelda, et õppuritele on endiselt suur probleem koolivägivald. Laidmets toonitas koolikiusamise ennetamine on kinni igas õpetajas ja lisas, et Eesti õpetaja on väga professionaalne.

"Seega oleneb see sellest, kuidas õpetaja on saanud täiendkoolitust, kuidas me oleme kiusamisvaba kooli programmiga edasi läinud. Täiendkoolituste käigus saadud teadmiste rakendamine ongi väga individuaalne ja ilmselt polegi siin ühtset retsepti, mille kohta saaks öelda, et see oleks toiminud," leidis Laidmets.

Üliandekatele õpilastele on loodud uusi võimalusi

PISA testidest on välja tulnud, et kuigi Eesti õpilaste keskmine tulemus on hea, siis päris tippe loob Eesti haridussüsteem vähe. Asekantsler Laidmetsa sõnul on üliandekate õpilaste arendamiseks loodud samuti programme.

"Need tegevused, mida Tartu ülikooli teaduskool on teinud, et muuta oma õpet kaasaegsemaks, on kindlasti üks osa sellest, aga ka teised Eesti ülikoolid on sellega kaasa läinud," kinnitas Laidmets.

Taolistes programmides saavad talendikad õpilased nädalavahetuseti end täiendada ülikooli loengutes või põhikooliõpilased gümnaasiumi tundides. "Minu hinnangul on selles küsimuses toimunud positiivne edasiminek," leidis haridusministeeriumi asekantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.