Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste ({{commentsTotal}})

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna Mart Laidmets. Autor: Postimees/Scanpix

Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

Möödunud aastal läbiviidud PISA test võttis põhifookusesse loodusteaduste valdkonna. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets tõdes ERR-i raadiouudistele, et Eesti õpilased näitasid tugevat taset kõikides valdkondades, kuid kõige paremad tulemused tehti siiski loodusteaduste valdkonnas.

Samas nähtus PISA tulemustest, et poiste lugemisoskus on halvem kui tüdrukutel ning tütarlaste matemaatika oskused on kehvemad kui poistel. Laidmetsa sõnul pole tasemete vahed, mitte ainult poiste ja tüdrukute vahel, vaid ka vene- ja eesti õppekeelega õpilaste vahel.

"Eks õppekava arendamisel läbi õpetajate täiendkoolituse on kindlasti sellele tähelepanu pööratud. Iga õpilane peaks saama just sellist õpet, mis talle vajalik on, kuid kuidas tulemused on, seda näeb juba hiljem," selgitas Laidmets.

Koolivägivalla ennetamine on õpetajate töö

PISA testis mõõdetakse ka õpilaste õnnelikust. Eelmise testi tulemustest selgus, et kolmandik Eesti õpilasi ei tundnud ennast koolipingis õnnelikuna. Ministeeriumi asekantsler möönis, et tänavustest tulemustest ei selgu, kas õpilaste heaolu on kasvanud või mitte.

"See kolmandik on murettekitav, kuid me oleme ka siin üritanud muutuda veidi uuenduslikumaks, sest meil on rahuloluküsitlused, kus me tahame täpsemalt teda, millega õpilased rahul ei ole," rääkis Laidmets.

Asekantsleri sõnul on esimesed tulemused teada ja nende põhjal võib öelda, et õppuritele on endiselt suur probleem koolivägivald. Laidmets toonitas koolikiusamise ennetamine on kinni igas õpetajas ja lisas, et Eesti õpetaja on väga professionaalne.

"Seega oleneb see sellest, kuidas õpetaja on saanud täiendkoolitust, kuidas me oleme kiusamisvaba kooli programmiga edasi läinud. Täiendkoolituste käigus saadud teadmiste rakendamine ongi väga individuaalne ja ilmselt polegi siin ühtset retsepti, mille kohta saaks öelda, et see oleks toiminud," leidis Laidmets.

Üliandekatele õpilastele on loodud uusi võimalusi

PISA testidest on välja tulnud, et kuigi Eesti õpilaste keskmine tulemus on hea, siis päris tippe loob Eesti haridussüsteem vähe. Asekantsler Laidmetsa sõnul on üliandekate õpilaste arendamiseks loodud samuti programme.

"Need tegevused, mida Tartu ülikooli teaduskool on teinud, et muuta oma õpet kaasaegsemaks, on kindlasti üks osa sellest, aga ka teised Eesti ülikoolid on sellega kaasa läinud," kinnitas Laidmets.

Taolistes programmides saavad talendikad õpilased nädalavahetuseti end täiendada ülikooli loengutes või põhikooliõpilased gümnaasiumi tundides. "Minu hinnangul on selles küsimuses toimunud positiivne edasiminek," leidis haridusministeeriumi asekantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.