Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste ({{commentsTotal}})

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna Mart Laidmets.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna Mart Laidmets. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

Möödunud aastal läbiviidud PISA test võttis põhifookusesse loodusteaduste valdkonna. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets tõdes ERR-i raadiouudistele, et Eesti õpilased näitasid tugevat taset kõikides valdkondades, kuid kõige paremad tulemused tehti siiski loodusteaduste valdkonnas.

Samas nähtus PISA tulemustest, et poiste lugemisoskus on halvem kui tüdrukutel ning tütarlaste matemaatika oskused on kehvemad kui poistel. Laidmetsa sõnul pole tasemete vahed, mitte ainult poiste ja tüdrukute vahel, vaid ka vene- ja eesti õppekeelega õpilaste vahel.

"Eks õppekava arendamisel läbi õpetajate täiendkoolituse on kindlasti sellele tähelepanu pööratud. Iga õpilane peaks saama just sellist õpet, mis talle vajalik on, kuid kuidas tulemused on, seda näeb juba hiljem," selgitas Laidmets.

Koolivägivalla ennetamine on õpetajate töö

PISA testis mõõdetakse ka õpilaste õnnelikust. Eelmise testi tulemustest selgus, et kolmandik Eesti õpilasi ei tundnud ennast koolipingis õnnelikuna. Ministeeriumi asekantsler möönis, et tänavustest tulemustest ei selgu, kas õpilaste heaolu on kasvanud või mitte.

"See kolmandik on murettekitav, kuid me oleme ka siin üritanud muutuda veidi uuenduslikumaks, sest meil on rahuloluküsitlused, kus me tahame täpsemalt teda, millega õpilased rahul ei ole," rääkis Laidmets.

Asekantsleri sõnul on esimesed tulemused teada ja nende põhjal võib öelda, et õppuritele on endiselt suur probleem koolivägivald. Laidmets toonitas koolikiusamise ennetamine on kinni igas õpetajas ja lisas, et Eesti õpetaja on väga professionaalne.

"Seega oleneb see sellest, kuidas õpetaja on saanud täiendkoolitust, kuidas me oleme kiusamisvaba kooli programmiga edasi läinud. Täiendkoolituste käigus saadud teadmiste rakendamine ongi väga individuaalne ja ilmselt polegi siin ühtset retsepti, mille kohta saaks öelda, et see oleks toiminud," leidis Laidmets.

Üliandekatele õpilastele on loodud uusi võimalusi

PISA testidest on välja tulnud, et kuigi Eesti õpilaste keskmine tulemus on hea, siis päris tippe loob Eesti haridussüsteem vähe. Asekantsler Laidmetsa sõnul on üliandekate õpilaste arendamiseks loodud samuti programme.

"Need tegevused, mida Tartu ülikooli teaduskool on teinud, et muuta oma õpet kaasaegsemaks, on kindlasti üks osa sellest, aga ka teised Eesti ülikoolid on sellega kaasa läinud," kinnitas Laidmets.

Taolistes programmides saavad talendikad õpilased nädalavahetuseti end täiendada ülikooli loengutes või põhikooliõpilased gümnaasiumi tundides. "Minu hinnangul on selles küsimuses toimunud positiivne edasiminek," leidis haridusministeeriumi asekantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.