Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse ({{commentsTotal}})

Astronaut Scott Kelly 2016. aasta märtsis vahetult pärast Maale naasmist.
Astronaut Scott Kelly 2016. aasta märtsis vahetult pärast Maale naasmist. Autor/allikas: NASA/Bill Ingalls

Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

Kuigi inimesed on mehitanud kosmosejaamu lühemalt ja pikemalt juba mõnikümmend aastat, hakati mikrogravitatsiooni mõjust silmanägemisele laialdasemalt rääkima alles viimasel kümnendil. Septembris Eestit külastanud USA astronaudi Douglas Wheelocki hinnangul mõistetavatel põhjustel. Astronaudid pelgasid, et ihuhädast teatamine tõmbab kriipsu peale nende edasisele karjäärile ja nad ise ei näe enam kunagi Maad kosmosest.

Tänaseks on selgunud, et nägemispuude tekitav intrakraniaalse rõhu sündroom tekib umbes 75 protsendil rahvusvahelist kosmosejaama asustanud kosmonautidest ja astronautidest. Seisundit iseloomustab kaugnägelikkus, silmamunade põhja lamenemine ja närvilõpmete põletik. Kuigi osa sümptomitest taanduvad Maal veedetud kuudega, peavad astronaudid hakkama tavaliselt prille kandma või minema silmaoperatsioonile.

Kuigi probleemi algpõhjus polnud teada, kahtlustasid teadlased, et sündroomi põhjustab mikrogravitatsioonist tingitud lümfi, vere ja teiste vedelike kogunemine keha ülaossa. Miami ülikooli radioloogiaprofessori Noam Alperini uuringud näitavad nüüd, et täpsemalt saab süüdistada aju-seljaaju vedelikku.

Vedeliku ülesanne on muu hulgas polsterdada aju ja seljaaju, eemaldada organitest jääkaineid ja toimetada rakkudeni uusi toitaineid. Samal ajal suudab õõnsuste süsteem taluda märkimisväärseid kehaasendi muutustest tingitud rõhumuutusi. Kuna aga kosmoses seda ei juhtu, kahtlustab Alperin, et süsteem satub sellest segadusse.

Hiljutises töös kõrvutas Alperin kaaslastega seitsme pikemat aega rahvusvahelise kosmosejaama pardal viibinud astronautide pea- ja seljaosast enne ning pärast missioonile minekut magnetresonantstomograafiga tehtud ülesvõtteid kosmosesüstikuga orbiidile saadetud üheksast astronaudist samal viisil tehtud fotodega.

Töörühm leidis, et pikemalt kosmoses viibinud meeste optilise närvi lähistel ja õõnsustes, kus peaaju-seljaajuvedelikku toodetakse, leidus vedelikku Maale naasmise järel oluliselt rohkem. Sündroomiga seostavate kaebuste tõsidus oli seotud vedeliku hulgaga. Samal ajal ei muutunud selle tulemusel astronautide aju hall- ja valgeaine hulk.

Kuigi tegu on väikese valimiga, on Alperini hinnangul tegu esimese teemat käsitleva kvantitatiivse analüüsiga. Probleemi algallika avastamine võiks anda teadlastele ja kosmoseagentuuridele vihjeid sündroomi ennetamiseks, varakult avastamiseks või selle mõjude leevendamiseks.

Tulemusi esitleti Põhja-Ameerika Radioloogia Seltsi kohtumisel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.