Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse ({{commentsTotal}})

Astronaut Scott Kelly 2016. aasta märtsis vahetult pärast Maale naasmist.
Astronaut Scott Kelly 2016. aasta märtsis vahetult pärast Maale naasmist. Autor/allikas: NASA/Bill Ingalls

Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

Kuigi inimesed on mehitanud kosmosejaamu lühemalt ja pikemalt juba mõnikümmend aastat, hakati mikrogravitatsiooni mõjust silmanägemisele laialdasemalt rääkima alles viimasel kümnendil. Septembris Eestit külastanud USA astronaudi Douglas Wheelocki hinnangul mõistetavatel põhjustel. Astronaudid pelgasid, et ihuhädast teatamine tõmbab kriipsu peale nende edasisele karjäärile ja nad ise ei näe enam kunagi Maad kosmosest.

Tänaseks on selgunud, et nägemispuude tekitav intrakraniaalse rõhu sündroom tekib umbes 75 protsendil rahvusvahelist kosmosejaama asustanud kosmonautidest ja astronautidest. Seisundit iseloomustab kaugnägelikkus, silmamunade põhja lamenemine ja närvilõpmete põletik. Kuigi osa sümptomitest taanduvad Maal veedetud kuudega, peavad astronaudid hakkama tavaliselt prille kandma või minema silmaoperatsioonile.

Kuigi probleemi algpõhjus polnud teada, kahtlustasid teadlased, et sündroomi põhjustab mikrogravitatsioonist tingitud lümfi, vere ja teiste vedelike kogunemine keha ülaossa. Miami ülikooli radioloogiaprofessori Noam Alperini uuringud näitavad nüüd, et täpsemalt saab süüdistada aju-seljaaju vedelikku.

Vedeliku ülesanne on muu hulgas polsterdada aju ja seljaaju, eemaldada organitest jääkaineid ja toimetada rakkudeni uusi toitaineid. Samal ajal suudab õõnsuste süsteem taluda märkimisväärseid kehaasendi muutustest tingitud rõhumuutusi. Kuna aga kosmoses seda ei juhtu, kahtlustab Alperin, et süsteem satub sellest segadusse.

Hiljutises töös kõrvutas Alperin kaaslastega seitsme pikemat aega rahvusvahelise kosmosejaama pardal viibinud astronautide pea- ja seljaosast enne ning pärast missioonile minekut magnetresonantstomograafiga tehtud ülesvõtteid kosmosesüstikuga orbiidile saadetud üheksast astronaudist samal viisil tehtud fotodega.

Töörühm leidis, et pikemalt kosmoses viibinud meeste optilise närvi lähistel ja õõnsustes, kus peaaju-seljaajuvedelikku toodetakse, leidus vedelikku Maale naasmise järel oluliselt rohkem. Sündroomiga seostavate kaebuste tõsidus oli seotud vedeliku hulgaga. Samal ajal ei muutunud selle tulemusel astronautide aju hall- ja valgeaine hulk.

Kuigi tegu on väikese valimiga, on Alperini hinnangul tegu esimese teemat käsitleva kvantitatiivse analüüsiga. Probleemi algallika avastamine võiks anda teadlastele ja kosmoseagentuuridele vihjeid sündroomi ennetamiseks, varakult avastamiseks või selle mõjude leevendamiseks.

Tulemusi esitleti Põhja-Ameerika Radioloogia Seltsi kohtumisel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: