PISA testide edu põhjus: ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat ({{commentsTotal}})

Võistlus Robotexil.
Võistlus Robotexil. Autor/allikas: Angela Rääk

Täna keskpäeval avaldas OECD värskeimad PISA testide tulemused. Täpselt samal ajal, nagu igal teisipäeval, kogunevad Rakke gümnaasiumi Nutilabori klassi aga Rakke Robootikud ehk need lapsed, kellest seesama PISA raport tänavu on leidnud põhjuse Eesti õpilaste testitulemustele.

Möödunud nädalavahetusel sõitsid Rakke Robootikud Euroopa suurimalt robootikavõistluselt Robotex koju aktiivseima kooli rändkarikaga. Teisisõnu: see 125 õpilasega kool suutis välja panna suisa 34 robotit koos 44 lapsega. Tõsi, huviringi poolesaja õpilase hulgast leiab ka Nõo, Jõgeva, Vaimastvere, Rapla ja Väike-Maarja lapsi.

„Kuna oleme kaugelt ja vajame tasuta lõunat, siis on meil alati ehk juba neli aastat olnud reegel, et kõik lapsed, kes kaasas on, peavad osalema iga päev mingil võistlustel, et tasuta lõunasöök välja teenida,“ räägib robootikute üks juhendaja Leelo Ambos, kes lisaks infotehnoloogiale koolis ka muusikat õpetab.

Kuidas see kõik PISA testi tulemustega seostub? 2015. aasta testi tulemused näitavad, et Eesti koolide õpilased on testis näidanud loodus- ja täppisteadustes (LTT) veel paremaid tulemusi kui eelmises ehk 2012. aasta testis. Kuid see pole veel nii tähendusrikas kui fakt, et OECD näeb selle tõusu põhjusena just LTT huviringe, näiteks just selliseid robootikaringe nagu Rakke Robootikud.

OECD: Eestis on võrreldes teiste riikidega oluliselt enam IT vahendeid just maakoolides ja ka majanduslikult kehvemal järjel koolides.

Veel enam: Eesti torkab OECD riikide hulgas silma just LTT huvivõistluste poolest. Üks sellistest on just möödunud nädalavahetusel lõppenud Robotex, mis nüüd kannab Euroopa suurima robootikavõistluse tiitlit – võistles 912 robotit ning Eestist 1803 õpilast ja tudengit.

Rakke Robootikute näite varal suureneb just suurte võistluste eel (Robotex, First LEGO League, RoboMiku lahing) ka ringist osavõtjate hulk, sest võistlustele minek on ahvatlev. Ambos märgib, et Robotex on eriti popp, sest seal saab ööbida ka.

Võistluste nimel on ka suurimad laiskvorstid nõus oma telefonid käest panema ja natukenegi programmeerimise ja inseneriaga tegelema. Selle käigus on neil aga vaja jälle uusi teadmisi ja oskuseid omandada, mis neile nagu muuseas külge jäävad, kirjeldab Ambos laste motivatsiooni.

Mida need lapsed siis robootikaringis teevad? Rakke robootikud kirjeldavad, et ehitavad, programmeerivad ja disainivad roboteid. Neid ühendab huvi tegeleda robootikaga, õppida ja töötada meeskonnana. Just see viimane on ka PISA testis sel korral eraldi vaatluse all.

Rakke robootikute hulgast käib aastas läbi ligikaudu 70 last. Ja tegevus ei piirdu kaugeltki ainult robotitega. Koos süüakse küpsiseid, juuakse teed, mängitakse peitust jalauamänge. Päevad on pikad nii igal nädalal kui ka võistluste eelsetes laagrites, kus koos keedetakse makarone või küpsetatakse piparkooke, mille tarvis on 3D printeriga ise trükitud piparkoogivorm.

Poisid ja tüdrukud muusikaklassi kaudu robootikasse

PISA värsketest tulemustest selgub, et poisid jäävad oma teadmistelt tüdrukutest veidi maha. Samas robootikaringis käib poisse ikka rohkem kui tüdrukuid, mida oli selgelt näha ka Robotexil. Aga see trend on tublisti muutumas.

OECD: Eesti poiste ja tüdrukute punktide vahe PISA testis on vähenenud kolme aastaga 44 punktilt 28 punktile.

Rakke robootikute seltskond oli aastaid väga poistekeskne, ainsaks tütarlapseks oli Leelo Ambose tütreke, kelle robootikahuvi tõttu ta uue eriala juurde õppis. Eelmisel aastal aga vahetati ruume, mille tulemusel kasvas kordades tüdrukute osalemine ringis.

Leelo Ambos annab Rakke koolis nii muusikatunde kui robootikat, samas klassiruumis, mis on eraldatud kappidega. „Sageli juhtub, et pillitundi või solistiproovi tulnud lapsed kaovad teisele poole kappi robootika asju vaatama või ka vastupidi - programmeerimisest väsinud lapsed võtavad pillid ja musitseerivad,“ kirjeldab Ambos. Nii sel kui ka ilmselt seltskondlikul meeskonnakuulumise põhjusel tuleb robootikaringi üha enam tüdrukuid.

Natuke metsik arenemine

Robootikaringide puhul on kriitikud toonud välja, et lapsed õpivad seal mängima, kuid ei oska seostada sealset programmeerimist reaalelulise probleemilahendusega. Leelo Ambos ei nõustu sellega. Ta toob näiteks välja First LEGO League'i sari annab igal aastal pureda uue tõsielulise teema, mille kaudu ka LTT oskuseid laiendatakse.

Selle aasta teemaks on inimeste ja loomade liit. Lapsed peavad leidma ühe probleemse kokkupuutepunkti inimeste ja loomade vahel ja pakkuma välja lahendusi, mis mõlemate elukvaliteeti parendaks. Tuleb  konsulteerida ekspertidega, katsetada, argumenteerida ja oma ideed reklaamida ning lõpuks „maha müüa“.

Selle käigus tuleb teha videoklippe, koostada ametlikke kirju, planeerida aega, kordineerida meeskonna tööd, arendada esinemisoskust jms. Võistluste juurde kuulub ka robotimäng, kus tuleb ehitada ja programmeerida robot. Missioonide lahendamise strateegia on seejuures määrava tähtsusega.

Leelo Ambos selgitab selle kohta, et kooli robotipark on mitmekesine: LEGO robotid, VEX IQ, Ozobot, Edison, BeeBot ja Arduinod. Samas on roboteid vähe ning süsteemset õppetööd on pea võimatu korraldada. Teistpidi on jällegi hea, kui ühte ülesannet saab lahendada erinevate robotiplatvormide ja programmidega.

„See on nagu keele tõlkimine. Nii nad pisut metsikult arenevad, valmistudes mingiteks võistlusteks ja õppides üksteiselt. Mulle tundub, et sotsiaalsete oskuste arendamine on tegelikult primaarne ning robootika on vaid kõrvalprodukt.“

Ambos on täheldanud, et lapsed, kel muusikatunnis range pingis istumise korral on „käitumishäired“, on robootikaringi kontrollitud kaoses hoopis keskendunumad ja koostööaltimad.

Leelo Ambos leiab, et sotsiaalsed oskused ja nende areng on olulisemad faktiteadmistest ning võtab selle kokku lausega: „Ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat.“

Rakke robootikud fotokollaažil.

 

Kus asub Rakke?

2015. aastal osales Eesti PISA uuringus neljandat korda. Testi tegi iga teine Eesti 15-aastane noor ehk 5587 õpilast 206 koolist. Nendest 2788 olid tüdrukud ning 2799 poisid. Õpilastest 78% sooritas testi eesti ja 22% vene keeles. Robootikaringides osaleb aga hulk õpilasi, kelle vanus jääb viie ja 17 eluaasta vahele.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: