Eesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale ({{commentsTotal}})

{{1481012941000 | amCalendar}}

OECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.

Viis olulist fakti värkse PISA testi tulemuste kohta:

  1. Eesti õpilased on loodus- ja täppisteaduste teadmiselt Euroopas 1. kohal, matemaatikas jagavad 1. ja 2. kohta ning lugemises on 3. kohal.
  2. Keskmiselt sai õpilane Eestis PISA testist 519 punkti, OECD keskmine on 493 punkti.
  3. Poiste ja tüdrukute punktide vahe on vähenenud kolme aastaga 44 punktilt 28 punktile.
  4. Eesti õpilane kulutab nädalas keskmiselt õppimisele 1527 minutit. See on vähem kui kolmveerandis OECD riikides, kus õpilased õpib nädalas keskmiselt 1616 minutit. PISA-testide silmapaistvaimas riigis Singapuris õpivad lapsed nädalas keskmiselt 1717 minutit.
  5. Eestis on võrreldes teiste riikidega oluliselt enam IT vahendeid just maakoolides ja ka majanduslikult kehvemal järjel koolides.

ÜLLATAV LUGU: PISA testi edu saladus peitub maakoolide robootikaringides ja võistlustes

Eesti tõusis, sest Soome langes

Sel aastal keskendus PISA eeskätt loodusteaduste õppimisele ja õpilaste suhtumisse teadusesse. PISA testis said loodusteadustes kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmandalt kohalt leiame Eesti. Soome asub neljandal kohal ja Kanada viiendal.

 

Eesti tulemus tõusis varasemaga võrreldes kõige tugevamalt funktsionaalse lugemise arvelt, üheksa punkti võrra. Kuigi Soomlased on kõigis kolmes vallas saanud möödunud aastastes testides kehvemad tulemused kui kolme aastat varem, edestavad põhjanaabrid meid siiski lugemises, vastavalt 526 ja 519 punkti. Silma paistab ka see, et 2012. aastal Eestist parema tulemuse saanus soomlased on kaotanud punkte nii loodusteadustes kui ka matemaatikas.

Eesti õpilane mõistab loodusteadusi, usub loodusteadusi, kuid pigem ei näe end teaduses töötamas 

Sel aastal keskendus PISA eeskätt loodusteaduste õppimisele ja õpilaste suhtumisse teadusesse. PISA testis said loodusteadustes kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmandalt kohalt leiame Eesti. Soome asub neljandal kohal ja Kanada viiendal.

Selgus, et Eesti noored ei näe väga tihti enda tulevikku teaduses, vaid iga neljas tunnistas, et võiks mingil moel end teadusega siduda. Kusjuures, pigem näevad tulevikku teaduses noormehed kui neiud. Mõlema soo esindajad aga tunnistasid, et pigem pakub loodusteaduste õppimine huvi ja motiveerib pingutama.

 

Neid Eesti noori, kes end 30-aastasena teadusvaldkonnas töötamas näevad, ei iseloomusta sugugi vaid IT valdkonna eelistamine. Võrdselt IT-ga ollakse huvitatud ka meditsiinist ja inseneriteadustest.

Raporti koostajad tõdevad, et noored, kes loodusteadustes paremaid tulemusi saavutavad, usuvad ka, et katsed (ning katsete kordamine) ja teaduslikud uurimismeetodid on õige viis, kuidas omandada uusi teadmisi või kontrollida hüpoteese. Riikide võrdluses kerkib esile ka, et mida paremini on kool loodusteaduste valdkonnas õpivahenditega varustatud, seda motiveeritumad on õpilased.

Samas ei ole hästivarustatud õppeklassil mingit tähtsust kui õpetajameisterlikkus soovida jätab või kui õpilasel puudub sisemine motivatsioon - lihtsalt uhke labor ei pane lapsi loodusteadustest rohkem huvituma.

Kes teeb poppi, jääbki õppimisest maha 

PISA testis küsitakse, kas õpilane on viimase kahe nädala jooksul koolist terve päeva puudunud. Riikideüleselt vastab sellele jaatavalt iga viies õpilane ehk 20 protsenti kõigist vastanutest. Eestis on see näitaja keskmisest pisut kõrgemgi - meie 15-aastastest õpilastest tegi PISA testi eel viimase kahe nädala jooksul vähemalt ühe päeva poppi 23 protsenti vastanutest. 

Eesti tulemused ei erine OECD keskmisest. Koolist kipuvad puuduma suure tõenäosusega noormehed ja need, kes on pärit vähemkindlustatud peredest. Ka immigrandid või riigikeelest erineva kodukeelega noortel on suurem võimalus koolitööst maha jääda. Ja see koolist puudujatel ka juhtub: noormehed, kel on loodusteadustes nutti, teevad puudumisega oma hariduses karuteene, sest ei saavuta testides enda võimekusele kohaselt kõrgeid tulemusi.

 

Huvitav on aga see, et Jaapani õpilased, kellega Eestil on PISA testis vaid mõnepunktiline vahe, puuduvad koolist kordades vähem - vaid 1,8 protsenti PISA testi teinutest tunnistab seda. Ka maailma parima haridusega Singapuris ei ole õpilastel kombeks massiliselt puududa - 14 protsenti tunnistab popi tegemist. Soome õpilased aga puuduvad koolist enam kui Eesti õpilased - veidi enam kui iga kolmas õpilane oli puudunud kahe nädala jooksul vähemalt ühe päeva. 

Kõik koolid on Eestis head ja võimaldavad kõrgelt lennata

Eesti tulemustest paistab silma, et ei ole vahet, kas õpilane käib munitsipaalkoolis või erakoolis, maal või linnas - tal on kõikjal ühtviisi head võimalused õppida edukalt ja jätkata teaduskarjääri ka hiljem.

 

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondliku probleemi lahendusoskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.

 

PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord oli keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

2017. aasta aprillis tehakse avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse uuringu uue ja innovaatilise valdkonna - meeskondliku probleemilahenduse oskused - tulemused.

Eelmiste PISA uuringute tulemuste järgi olid Eesti noored Euroopa tipus ja maailma parimate seas. Eesti koolid ja õpetajad olid teinud väga head tööd nõrgemate õpilastega - teiste riikide taustal oli Eestis väga vähe nõrkade oskustega noori. Samuti suutsid Eesti põhikoolid leevendada õpilaste nõrgemast kodusest taustast tingitud mahajäämust. Samas olid Eesti poiste tulemused madalamad kui tüdrukutel. Eesti noorte probleemilahendusoskused olid maailma parimate seas. Kooliga rahulolunäitajad olid samal tasemel naaberriikide Soome ja Lätiga.

Toimetaja: Marju Himma, Greete Palmiste



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: