Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd ({{commentsTotal}})

Teadlased tegid katseid reesusmakaakidega.
Teadlased tegid katseid reesusmakaakidega. Autor/allikas: Lauren Brent

Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

''Pidev sotsiaalse positsiooniga seonduv stress võib mõjutada seda, kuidas meie keha töötab. Kuid samal ajal näitab uurimus, et vähemalt täiskasvanueas ei tekita see organismis püsivaid muutusi. Olukorra paranedes ei pea kartma, et mineviku vari jääb sind saatma igavesti,'' mõtiskles Jenny Tung, Duke'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja hiljuti ajakirjas Science ilmunud töö vanemautor

Järeldused põhinevad 45 emase reesusmakaagiga tehtud katsetel ja nende geenide avaldumise uurimisel. Kuigi tähelepanekuid pole võimalik inimestele otseselt üle kanda, aitavad need lahti harutada ühiskondliku staatuse ja tervise vahelisi seoseid. Uurimus vihjab taaskord, et sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ühiskonna standardite alusel või kontekstist lähtuvalt madalama staatusega elanikkonna olukorra parandamisel olulisel kohal.

Sarnaselt inimühiskondadele on makaagikarjade ülesehitus hierarhiline. Tõsi, võrreldes inimkogumitega on alluvussuhted tunduvalt lihtsakoelisemad ja sirgjoonelisemad. Sotsiaalse staatuse ja immuunsüsteemi vaheliste seoste uurimiseks jagas Tungi töörühm 45 emasmakaaki viiest liikmest koosnevatesse rühmadesse. Karjade käitumist jälgiti aasta vältel. Seejärel jagati rühmad ümber vastavalt selle liikmete sotsiaalsele staatusele. Kõik alfaemased sattusid ühte ja kõige madalamal positsioonil olnud makaagid teise rühma. Sama tehti kõige vahepealsete astmetega.

Töörühm leidis mõlemal juhul, et madalama sotsiaalse staatuse ja sagedamini kiusatavate loomade genoomis avaldusid bakteriaalset päritolu valkude registreerimisel põletikulisusega seonduvad geenid tugevamalt. ''Kuigi põletik on haigustekitajate vastu võitlemisel keha loomulik reaktsioon, võib olla head asja liiga palju. Lisaks sissetungijatest bakteritele hakkab immuunsüsteem ohustama ka keha enda rakke,'' selgitas Tung. Kõrgema sotsiaalse staatusega loomade immuunsüsteem reageeris seevastu tugevamalt viirustele.

Tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas immuunsüsteemist rääkides on eksitav kasutada mõisteid tugev ja nõrk. Inimeste puhul on pidevat põletikulisust seostatud kõrgenenud riskiga haigestuda mitmesse teistesse haigustesse alates Alzheimeri tõvest lõpetades südame-veresoonkonnahaigustega. ''Tegelikult on eelneval näidatud, et mitmed kõige tugevamalt sotsiaalse staatusega seostuvad haigused seostuvad omakorda põletikuga,'' kinnitas Tung.

Täpsemalt näitas geenianalüüs, et sotsiaalne staatus mõjutab eeskätt T-abistajarakkudes ja loomulikes tappurrakkudes avalduvaid geene. Esimesed aitavad nakkuse korral signaalmolekulide vabastamisega reguleerida immuunsüsteemi tööd, mil teised hävitavad otseselt vähi- ja haigustekitaja poolt üle võetud rakke. Kokku seostati sotsiaalset positsiooni pea 1700 geeniga.

Seejuures sai T-abistajarakkude puhul kanda 17 protsenti geenide erinevas avaldumises nähtavast vahest kiusamise mõju arvele. Ligikaudu 34 protsenti aga sellele, kui sageli makaaki teiste karjaliikmete poolt soeti. ''Teatud tasandil võib seeläbi öelda, et sotsiaalse kontakti puudumine on kiusamisest isegi hullem,'' mõtiskles professor. Immuunsüsteemi ja sotsiaalse suhtluse, sh puudutuste vahelistele seostele on viidanud ka eelnevad tööd.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.