Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele on aastatel 2011–2015 teinud läbi hüppelise tõusu- ja langustrendi. Muutuste põhjuseks on olnud ühekordsed suuremahulised investeeringud aastatel 2010–2012, millele järgnes kahel järgneval aastal kulutuste vähenemine uute suuremate investeeringute puudumisel. Väikeriigi majanduse eripäraks ongi see, et ühekordsed rahasüstid, eriti kui neile ei järgne samaväärseid investeeringuid järgnevatel aastatel, võivad statistilisi näitajaid oluliselt mõjutada.

 

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuli 2015. aastal 46 protsenti riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana on märkimisväärne ning see on püsinud aastatel 2013–2015 stabiilsena. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligi 1,7 protsenti. Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab endas ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja liigitatakse riigilt saaduiks.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5 protsenti, mis jäi varasema aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.

 

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2015. aastal 139,4 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukuludest 46 protsenti. Kulutused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11 protsenti ja seda põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17 protsendini kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ilmselgelt on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal.

Ligikaudu 54 protsenti ehk 163,4 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehti kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor). Nendest kulutustest 79 protsenti oli rahastatud riigi poolt. Lõviosa — 41 protsenti kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest jäi kõrgharidussektorisse. Sarnaselt ettevõtlussektorile moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludes suurima osa tööjõukulud — 50 protsenti.

 

Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes kuus protsenti, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes veidi vähem — kolm protsenti.

Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes üheksa protsenti, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine üks protsent. Samas kasvasid tööjõukulud teadus-ja arendustegevusele kokku üheksa protsenti, sellest 18 protsenti ettevõtlussektoris ning üks protsent kasumitaotluseta sektorites.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.