Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele on aastatel 2011–2015 teinud läbi hüppelise tõusu- ja langustrendi. Muutuste põhjuseks on olnud ühekordsed suuremahulised investeeringud aastatel 2010–2012, millele järgnes kahel järgneval aastal kulutuste vähenemine uute suuremate investeeringute puudumisel. Väikeriigi majanduse eripäraks ongi see, et ühekordsed rahasüstid, eriti kui neile ei järgne samaväärseid investeeringuid järgnevatel aastatel, võivad statistilisi näitajaid oluliselt mõjutada.

 

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuli 2015. aastal 46 protsenti riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana on märkimisväärne ning see on püsinud aastatel 2013–2015 stabiilsena. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligi 1,7 protsenti. Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab endas ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja liigitatakse riigilt saaduiks.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5 protsenti, mis jäi varasema aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.

 

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2015. aastal 139,4 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukuludest 46 protsenti. Kulutused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11 protsenti ja seda põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17 protsendini kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ilmselgelt on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal.

Ligikaudu 54 protsenti ehk 163,4 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehti kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor). Nendest kulutustest 79 protsenti oli rahastatud riigi poolt. Lõviosa — 41 protsenti kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest jäi kõrgharidussektorisse. Sarnaselt ettevõtlussektorile moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludes suurima osa tööjõukulud — 50 protsenti.

 

Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes kuus protsenti, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes veidi vähem — kolm protsenti.

Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes üheksa protsenti, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine üks protsent. Samas kasvasid tööjõukulud teadus-ja arendustegevusele kokku üheksa protsenti, sellest 18 protsenti ettevõtlussektoris ning üks protsent kasumitaotluseta sektorites.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: