Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele on aastatel 2011–2015 teinud läbi hüppelise tõusu- ja langustrendi. Muutuste põhjuseks on olnud ühekordsed suuremahulised investeeringud aastatel 2010–2012, millele järgnes kahel järgneval aastal kulutuste vähenemine uute suuremate investeeringute puudumisel. Väikeriigi majanduse eripäraks ongi see, et ühekordsed rahasüstid, eriti kui neile ei järgne samaväärseid investeeringuid järgnevatel aastatel, võivad statistilisi näitajaid oluliselt mõjutada.

 

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuli 2015. aastal 46 protsenti riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana on märkimisväärne ning see on püsinud aastatel 2013–2015 stabiilsena. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligi 1,7 protsenti. Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab endas ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja liigitatakse riigilt saaduiks.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5 protsenti, mis jäi varasema aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.

 

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2015. aastal 139,4 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukuludest 46 protsenti. Kulutused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11 protsenti ja seda põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17 protsendini kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Ilmselgelt on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal.

Ligikaudu 54 protsenti ehk 163,4 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehti kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor). Nendest kulutustest 79 protsenti oli rahastatud riigi poolt. Lõviosa — 41 protsenti kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest jäi kõrgharidussektorisse. Sarnaselt ettevõtlussektorile moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludes suurima osa tööjõukulud — 50 protsenti.

 

Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes kuus protsenti, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes veidi vähem — kolm protsenti.

Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes üheksa protsenti, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine üks protsent. Samas kasvasid tööjõukulud teadus-ja arendustegevusele kokku üheksa protsenti, sellest 18 protsenti ettevõtlussektoris ning üks protsent kasumitaotluseta sektorites.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.
Meediauurija 5 soovitust Jänku-Jussi paroodiate taolise sisuga toimimiseks

Noored ei loo parodeerivat sisu peamiselt raha teenimise eesmärgil, vaid soovist saada eakaaslaste tähelepanu, heakskiitu või ärritust, leiab Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. See muudab omakorda keerulisemaks taolise sisuga ilmnevate probleemide ennetamise ja lahendamise.

Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.
Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Uuendatud: 18:27 
Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.
Psühholoog: haridus suunaku mõnna-mõnna põlvkond ka vastikuid töid tegema

Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – need on mõned elemendid, mis iseloomustavad kaasaja noort tööturule astujat. Aga pakutav on üksjagu teistsugune, sest nagu kirjeldavad noortega tegelevad karjäärispetsialistid, pole tööturg selliste noorte jaoks veel päriselt küps. Samal ajal küsib hariduspsühholoog, mida saab ära teha üldharidus, et tuua noored ametite juurde, mis ei ole nii mõnusad – või on suisa vastikud.

Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.
Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda

Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Loimuri makett.Loimuri makett.
Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

"Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.
Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.