100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus? ({{commentsTotal}})

Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise temaatika on kaasaegses ühiskonnas üks olulisemaid, millega meil tuleb kokku puutuda peaasjalikult iga päev. Seejuures, kui me vaatame rahvusvahelisi inimõiguste dokumente, võime sealt näha üsna selgelt üleüldist võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti on tunnustamist leidnud rahvusvaheliselt ka meeste-naiste võrdse kohtlemise põhimõte.

Sooline võrdõiguslikkus oma sisult vaadatuna peaks olema selline mõiste, mis kõikides maailma osades on ühtselt mõistetav ja arusaadav. Samas me peame ikkagi tõdema seda, et tänases maailmas on soolisel võrdõiguslikkusel sisuliselt erinev tähendus.

Kui me vaatame arenguriike, siis naised peavad võitlema oma elementaarsete õiguste eest - õigus haridusele, õigus elule, aga samamoodi õigus nt juhtida autot.

Teiselt poolt, kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest Euroopa Liidu tähenduses, siis siin me saame rääkida hoopis majanduslikust aspektist. Me räägime soolisest võrdõiguslikkusest juurdepääsul töökohtadele, töötasu maksmisel, võrdsest kohtlemisest ka tööalase hariduse andmisel.

Sealt edasi me jõuamegi tegelikult tulemuseni, et sooline võrdõiguslikkus kui selline termin on tõepoolest üheselt mõistetav, aga selle materiaalne sisu on erinev. Samas aga jällegi me peame küsima seda, kas meil on kõikides eluvaldkonades võimalik tagada meeste ja naiste võrdset kohtlemist 100 protsendi ulatuses. Päris kindlasti ei saa me seda lubada, küll aga me saame lubada seda, et õiguslikes raamides on võimalik seda siiski teha. Ehk teisiti öeldes, me peame kokku leppima need õiguslikud reeglid, kus meeste ja naiste võrdne kohtlemine on tagatud.

Professor Gaabriel Tavits peab inauguratsiooniloengu "Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?" 7. detsembril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.



Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.
Meediauurija 5 soovitust Jänku-Jussi paroodiate taolise sisuga toimimiseks

Noored ei loo parodeerivat sisu peamiselt raha teenimise eesmärgil, vaid soovist saada eakaaslaste tähelepanu, heakskiitu või ärritust, leiab Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. See muudab omakorda keerulisemaks taolise sisuga ilmnevate probleemide ennetamise ja lahendamise.

Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.
Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Uuendatud: 18:27 
Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.
Psühholoog: haridus suunaku mõnna-mõnna põlvkond ka vastikuid töid tegema

Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – need on mõned elemendid, mis iseloomustavad kaasaja noort tööturule astujat. Aga pakutav on üksjagu teistsugune, sest nagu kirjeldavad noortega tegelevad karjäärispetsialistid, pole tööturg selliste noorte jaoks veel päriselt küps. Samal ajal küsib hariduspsühholoog, mida saab ära teha üldharidus, et tuua noored ametite juurde, mis ei ole nii mõnusad – või on suisa vastikud.

Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.
Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda

Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Loimuri makett.Loimuri makett.
Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

"Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.
Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.