100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus? ({{commentsTotal}})

Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise temaatika on kaasaegses ühiskonnas üks olulisemaid, millega meil tuleb kokku puutuda peaasjalikult iga päev. Seejuures, kui me vaatame rahvusvahelisi inimõiguste dokumente, võime sealt näha üsna selgelt üleüldist võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti on tunnustamist leidnud rahvusvaheliselt ka meeste-naiste võrdse kohtlemise põhimõte.

Sooline võrdõiguslikkus oma sisult vaadatuna peaks olema selline mõiste, mis kõikides maailma osades on ühtselt mõistetav ja arusaadav. Samas me peame ikkagi tõdema seda, et tänases maailmas on soolisel võrdõiguslikkusel sisuliselt erinev tähendus.

Kui me vaatame arenguriike, siis naised peavad võitlema oma elementaarsete õiguste eest - õigus haridusele, õigus elule, aga samamoodi õigus nt juhtida autot.

Teiselt poolt, kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest Euroopa Liidu tähenduses, siis siin me saame rääkida hoopis majanduslikust aspektist. Me räägime soolisest võrdõiguslikkusest juurdepääsul töökohtadele, töötasu maksmisel, võrdsest kohtlemisest ka tööalase hariduse andmisel.

Sealt edasi me jõuamegi tegelikult tulemuseni, et sooline võrdõiguslikkus kui selline termin on tõepoolest üheselt mõistetav, aga selle materiaalne sisu on erinev. Samas aga jällegi me peame küsima seda, kas meil on kõikides eluvaldkonades võimalik tagada meeste ja naiste võrdset kohtlemist 100 protsendi ulatuses. Päris kindlasti ei saa me seda lubada, küll aga me saame lubada seda, et õiguslikes raamides on võimalik seda siiski teha. Ehk teisiti öeldes, me peame kokku leppima need õiguslikud reeglid, kus meeste ja naiste võrdne kohtlemine on tagatud.

Professor Gaabriel Tavits peab inauguratsiooniloengu "Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?" 7. detsembril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.