100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus? ({{commentsTotal}})

Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise temaatika on kaasaegses ühiskonnas üks olulisemaid, millega meil tuleb kokku puutuda peaasjalikult iga päev. Seejuures, kui me vaatame rahvusvahelisi inimõiguste dokumente, võime sealt näha üsna selgelt üleüldist võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti on tunnustamist leidnud rahvusvaheliselt ka meeste-naiste võrdse kohtlemise põhimõte.

Sooline võrdõiguslikkus oma sisult vaadatuna peaks olema selline mõiste, mis kõikides maailma osades on ühtselt mõistetav ja arusaadav. Samas me peame ikkagi tõdema seda, et tänases maailmas on soolisel võrdõiguslikkusel sisuliselt erinev tähendus.

Kui me vaatame arenguriike, siis naised peavad võitlema oma elementaarsete õiguste eest - õigus haridusele, õigus elule, aga samamoodi õigus nt juhtida autot.

Teiselt poolt, kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest Euroopa Liidu tähenduses, siis siin me saame rääkida hoopis majanduslikust aspektist. Me räägime soolisest võrdõiguslikkusest juurdepääsul töökohtadele, töötasu maksmisel, võrdsest kohtlemisest ka tööalase hariduse andmisel.

Sealt edasi me jõuamegi tegelikult tulemuseni, et sooline võrdõiguslikkus kui selline termin on tõepoolest üheselt mõistetav, aga selle materiaalne sisu on erinev. Samas aga jällegi me peame küsima seda, kas meil on kõikides eluvaldkonades võimalik tagada meeste ja naiste võrdset kohtlemist 100 protsendi ulatuses. Päris kindlasti ei saa me seda lubada, küll aga me saame lubada seda, et õiguslikes raamides on võimalik seda siiski teha. Ehk teisiti öeldes, me peame kokku leppima need õiguslikud reeglid, kus meeste ja naiste võrdne kohtlemine on tagatud.

Professor Gaabriel Tavits peab inauguratsiooniloengu "Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?" 7. detsembril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.