100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus? ({{commentsTotal}})

Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise temaatika on kaasaegses ühiskonnas üks olulisemaid, millega meil tuleb kokku puutuda peaasjalikult iga päev. Seejuures, kui me vaatame rahvusvahelisi inimõiguste dokumente, võime sealt näha üsna selgelt üleüldist võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti on tunnustamist leidnud rahvusvaheliselt ka meeste-naiste võrdse kohtlemise põhimõte.

Sooline võrdõiguslikkus oma sisult vaadatuna peaks olema selline mõiste, mis kõikides maailma osades on ühtselt mõistetav ja arusaadav. Samas me peame ikkagi tõdema seda, et tänases maailmas on soolisel võrdõiguslikkusel sisuliselt erinev tähendus.

Kui me vaatame arenguriike, siis naised peavad võitlema oma elementaarsete õiguste eest - õigus haridusele, õigus elule, aga samamoodi õigus nt juhtida autot.

Teiselt poolt, kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest Euroopa Liidu tähenduses, siis siin me saame rääkida hoopis majanduslikust aspektist. Me räägime soolisest võrdõiguslikkusest juurdepääsul töökohtadele, töötasu maksmisel, võrdsest kohtlemisest ka tööalase hariduse andmisel.

Sealt edasi me jõuamegi tegelikult tulemuseni, et sooline võrdõiguslikkus kui selline termin on tõepoolest üheselt mõistetav, aga selle materiaalne sisu on erinev. Samas aga jällegi me peame küsima seda, kas meil on kõikides eluvaldkonades võimalik tagada meeste ja naiste võrdset kohtlemist 100 protsendi ulatuses. Päris kindlasti ei saa me seda lubada, küll aga me saame lubada seda, et õiguslikes raamides on võimalik seda siiski teha. Ehk teisiti öeldes, me peame kokku leppima need õiguslikud reeglid, kus meeste ja naiste võrdne kohtlemine on tagatud.

Professor Gaabriel Tavits peab inauguratsiooniloengu "Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?" 7. detsembril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.