Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada ({{commentsTotal}})

Tervislikke eluviise propageerivad kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppe kõnetada. Autor: worldobesity.org

Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

Tema hinnangul võib selline paradoks tekkida seetõttu, et terviseteadlikkuse tõstmisele suunatud algatused panevad riigitasandil kokku spetsialistid, kes peavad silmas endasuguseid, terviseteadlikke inimesi ning ei oska oma sõnumiga jõuda nendeni, kes tegelikult tervisealast nõustamist vajavad. See omakorda võib veelgi suurendada tervisealast ebavõrdsust erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade vahel.

Üks võimalus selle probleemi lahendamiseks on Lõuna-Taani ülikoolis algatatud ja Euroopa liidu rahastatud PoHeFa-nimeline projekt, mille panid tihedas koostöös kokku Taani, Suurbritannia, Saksamaa, Soome, Küprose ja Itaalia ülikoolid ning omavalitsused.

Projektil on kolm suuremat eesmärki. Esiteks, muuta kohalike omavalitsuste tervise edendamise strateegiad sidusamaks ja algatused tõhusamaks. Teiseks, viia erinevad tervisealased projektid ja programmid omavahel paremini kooskõlla, ning kolmandaks, aidata tervise edendamise algatusi kohalikul tasandil paremini ellu viia.

Laiemalt on programmi eesmärk suurendada omavalitsuste teadlikkust selle kohta, kuidas sotsiokultuuriline keskkond mõjutab inimeste tervisliku eluviisi valikuid ja üldist tervisealast olukorda leibkondades. Need teadmised võimaldavad üheaegselt edendada nii rahvatervist kui ka vähendada tervisealast ebavõrdsust.

Väljakutse – kuidas viia poliitika ja praktika tasakaalu

Schulz tõi oma ettekandes välja, et selles valdkonnas on mitmeid väljakutseid. Tervisekampaaniad ja -algatused keskenduvad peamiselt elustiilile, tegevusplaani ja elluviimisstrateegiat pole või see on ebamäärane, ning süsteemne koostöö erinevate distsipliinide ja sektorite vahel on puudulik.

Samuti on tema sõnul kehvasti koordineeritud erinevad tervisealased algatused. Peale selle puudub süstemaatiline viis, kuidas hinnata, kas sekkumistegevused ka tegelikult aitavad saavutada rahvatervisega seotud eesmärke.

Nende probleemi(de) lahendamiseks analüüsiti esmalt omavalitsuste olemasolevaid tervise edendamisega seotud poliitikaid ja praktikaid, et anda omavalitsustele edasiseks tegevuseks nii soovitused kui ka sisend.

Mida peavad omavalitsused silmas pidama?

Oluline märksõna siin on sotsiaalne kaasamine, sest valitsuste ülesanne on luua kõigile võrdsed võimalused, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast, ning innustada neid aktiivselt osalema. Tähtis on mõista kogukonna poliitilist väärtust.

Peale selle on oluline teadvustada pideva õppimise vajadust, ja just nimelt ühise praktilise õppimise vajadust institutsionaalsel tasandil, mis kätkeb endas järjepidevat professionaalsete pädevuste ja praktika arendamist. Seda näiteks kursuste ja praktiliste supervisioonide kaudu.

Põhisõnumid

Selleks, et tervisealast ebavõrdsust inimeste seas vähendada, tuleb ennekõike luua poliitikutes ja praktikute seas ühine arusaam sellest, mida tervis tähendab. Seejuures tuleb arvestada sotsiokultuurilise kontekstiga, mille raames tervisealaseid poliitikaid ja sekkumistegevusi ellu viiakse ning aktiivselt kaasata professionaale nii algatuste arendus- kui ka elluviimisfaasis.



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.