Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata ({{commentsTotal}})

Uuringud näitavad, et ühistranspordi asendamine jalutamise ja rattasõiduga vähendab suremuse riski kuni 12 protsendi võrra. Autor: worldobesity.org

Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

Tegelikult pole hakata üldse vaja eraldi spordiga tegelema, sest oma tervist on võimalik parandada ka sellega, kui muuta oma elu üldiselt füüsiliselt aktiivsemaks – tööl, kodus, vabal ajal, ning liikudes punktist A punkti B. Uuringute järgi toob kõige enam kasu just majapidamistöödega seotud füüsiline tegevus, mis vähendab võrreldes passiivsete inimestega üldist suremusriski 36 protsendi võrra.

Põhimõttest, et rohkem on parem, pole siinkohal mõtet lähtuda. Füüsiline aktiivsus toob tervisele kasu ainult teatud piirini, teatud koormusest alates ei ole füüsiline tegevus tervisele ilmtingimata parem.

Tervisele on parimad spordialad need, mis sobivad kõigile

Hiljuti teati veel vähe selle kohta, kuidas erinevad spordialad tervist mõjutavad. Pekka Oja tõi konverentsil Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity välja, et samal ajal, kui erinevates uuringutes on kokku leitud tõendusmaterjali 26 spordiala kasust tervisele, siis parimaid tulemusi on ses osas andnud just harrastusjalgpall ja -jooksmine, mis toovad kõige enam kasu südame-veresoonkonnale ning ainevahetusele.

Uuringud näitavad, et täiskasvanutel ja vanematel vähendab rattaga sõitmine, ujumine, sulgpall ja aeroobne tegevus üldsuremust vastavalt 15, 28, 47 ja 27 protsendi võrra, võrreldes nendega, kes ühegi alaga neist ei tegele. Samas tuvastati jooksmise ja jalgpalli puhul, et võrreldes inimestega, kes nende aladega ei tegele, ei ole suremuse risk märkimisväärselt madalam. Aga Pekka Oja aimab, miks. "Nad ei jõudnud piisavalt vanaks saada, et surema hakata."

Oja sõnul on sõnum siin see, et head on tervisele need spordialad, mida saavad harrastada paljud inimesed kuni päris vanadeni välja.

Jalutamine – üks suurus sobib kõigile

Uuringud näitavad, et ühistranspordi asendamine jalutamise ja rattasõiduga toob samuti märkimisväärset kasu, vähendades suremuse riski kuni 12 protsendi võrra. Mitteaktiivsetel ja vanemaealisematel vähendab jalutamine ülekaalulisust, vererõhku, veresuhkrut ning suurendab aeroobset võimekust.

Kas käimise puhul on oluline vahemaa, mida läbitakse või kiirus, millega läbitakse? Pekka Oja märkis, et tegelikult on tähtis hoopis see, kas nädalane norm saadakse kokku. ''Kui 10-minutilised jalutuskäigud iga päev aitavad nädalase normi kokku saada, siis sellest piisab.''

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 2010. aastal välja antud soovituste järgi peaksid 5–17-aastased lapsed iga päev harrastama kokku vähemalt 60 minutit keskmise või kõrgema intensiivsusega füüsilist tegevust. Täiskasvanud ja vanemad peaksid harrastama nädalas kokku vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset füüsilist tegevust või vähemalt 75 minutit veidi intensiivsemat aeroobset füüsilist tegevust päevas.

Liigne istumine nullib kasu

Siiski, füüsiline aktiivsus ei too tervisele oodatud kasu, kui inimene istub liiga palju. Füüsilist mitteaktiivsust või istuvat eluviisi on seostatud kõrgema suremusega, kõrge intensiivsusega füüsilisest aktiivsusest olenemata. See tähendab, et kui sa istud palju, siis ei korva seda ükskõik kui suur füüsiline aktiivsus.

Hea uudis on ilmselt see, et hiljutised uuringutulemused näitavad, et kui asendada liigne istumine mõõduka füüsilise tegevusega, siis on võimalik istuva eluviisiga tekkinud suremuse riski vähendada või sellest sootuks vabaneda.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.