Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: David Blackwell/Creative Commons

Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

USA-s leidis selline episood aset, kui suhteliselt lühikese aja jooksul võeti tanklates kasutusele automaatpumplad ja sajad tuhanded kütusevooliku püstoli auto kütusepaaki asetamise ja juhilt raha kogumisega kadusid ära peamiselt noortele ja väheõppinutele sobivad töökohad. Enne automaatseid tanklaid lõpetas ülikooli diplomiõppe 14 protsenti noormeestest ja kaheksa protsenti neidudest. Täna, 40 aastat hiljem eelistab enne tööturule sisenemist endale ülikooli diplomi hankida nii kolmandik meestest kui ka naistest.

Automaatika ajas ülikooli paljud lihtsama töö peale lootnud. Masinatele oli lihtne õpetada maiseist sammudest koosnevaid kohustusi. Iga töölõpu sündmus põhjustas eraldi hetkelist pahameelt, aga suures pildis muutus olukord paremaks. Seda protsessi kirjeldati hiljuti Newsweekis Kevin Maney artiklis, mis püüdis ette näha tänaseid töökohti asendama asuva tehisintellekti ja robootika tagajärgi.

Kuid heitkem hetkeks veel pilk senisele automaatika põhjustatud eduloole. Näiteks pidi eelmise sajandi alguses autohuviline Ford mudel-T ostmiseks piisava palga teenimiseks tegema tööd 4700 tundi. Täna saab auto kätte umbes tuhande töötunni eest, kuna suurem tootlikkus võimaldab maksta rohkem palka. Kusjuures tänane odav auto on vähemalt ''tuhat korda parem''.

Sajand tagasi kulutas ameeriklane toidule igast teenitud 100 dollarist 76 dollarit. Täna kulub toidule 37 protsenti sissetulekust. ÜRO hinnangul vähenes vaesus viimase 50 aasta jooksul rohkem, kui kahanes viimase 500 aastaga. Tänane väikese sissetulekuga töötaja omab rohkem ning etemaid asju ja kasutab kõrgetasemelisemaid teenuseid kui eales varem.

Võiks arvata, et kui autonoomsed sõidukid võtavad töö 3,5 miljonilt ameerika veoautojuhilt, räägitakse veelgi rohkemates peredes vajadusest minna esmalt õppima ja alles siis tööjõuturule. Unustades samal ajal lihtsa loogika, et kalliste masinatega tasub esmajärjekorras asendada ameteid, mille eest küsitakse kõrget palka. Kõrget palka küsitakse kaua kestnud ja kuluka õppimise tõttu. Järelikult ei ole kõrgkooli diplom küüslauk, millega roboteid eemale peletada. Õppima peaks mõnd masinate suhtes immuunset ametit.

Äsja teatasid jaapanlased kavatsusest luua maailma võimsaim superarvuti, mille suutlikkus oleks inimmõõtmetes sooritada ühes sekundis sama palju ujuvkomakoha tehteid, kui suudaks inimene nelja miljardi aastaga, sooritades igas sekundis ühe tehte. Superarvutit kavatsetakse kasutada autonoomsete autode, diagnostika ja raviga seotud tehisintellekti arendamiseks.

Jaapanlaste hetke parim superarvuti on kümme korda väiksema võimekusega. Edetabelis asuvad jaapanlased oma 27 superarvutiga taga pool USA-sr, Hiinast ja Saksamaast, kus koos ülejäänud arenenud riikidega jätkub kirjeldatud võimekuse arendamine, mistõttu jääb võimsaima arvuti omaniku uhkus jaapanlaste kätte lühikeseks ajaks. Pingutuste motiiviks on võidujooks inimesest võimekamate töötajate loomiseks.

Seega on raske näha, milline töö on masinate suhtes immuunne. Lähima viie aastaga peaks arvuti trumpama spetsialisti haige diagnoosimisel, kohtumõistmisel, teaduse tegemisel jne. Muutuste tempo on nii kiire, et meil on toimuva mõistmisega suuri raskusi. Tagasi vaadates paistab maailmal uue tehnoloogilise revolutsiooni mõistmiseks kuluvat 6–10 aastat. Umbes nii kaua on kulunud uue ideega iduettevõtetel viimasel ajal maailma vallutamiseks.

Kuid tempo tõuseb. Seetõttu ähvardab meid kõiki sama nõme tunne, mida koges kunagi kitsukese elutarkusega bensiinipüstoli hoidja, kui talle öeldi, et enam ei pea tööle tulema. Nagu tema, ei saa me peagi aru, miks nii juhtus. Samas ei taha keegi protsessi tagasi pöörata. Järelikult peame olema optimistlikud ja uskuma veelgi parema saabumist. Milline see saab olema, seda seletab juba mõni meist targem robot.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.