Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus? ({{commentsTotal}})

Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jan Zalasiewicziga Inglismaalt Leicesteri ülikoolist arvutanud välja, et tehnosfääri mass ulatub tänapäeval juba 30 miljoni miljoni tonnini ehk 30 teratonnini. See on uskumatult suur arv ja teeb maakera iga ruutmeetri kohta tervelt 50 kilogrammi.

Teadlaste sõnul võib väita, et tehnosfäär on välja pungunud biosfäärist, kuid nüüd parasiteerib sellel. Erinevalt biosfäärist on aineringlus tehnosfääris väga nigel, millest annab tunnistust kiirelt kasvav prügihulk.

Zalasiewicz ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Anthropocene Review, et tehnosfääri elemendid võivad kauges tulevikus moodustada niinimetatud tehnofossiile, mille järgi võiks iseloomustada ja dateerida antropotseeni ajastikku ehk ajajärku, mil inimkonnast on saanud planeeti kujundav tegur. Tehnosfäär on nende sõnul küll geoloogiliselt noor, kuid areneb metsiku kiirusega ja on juba praegu jätnud planeedile kustumatu jälje.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.