Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus? ({{commentsTotal}})

Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jan Zalasiewicziga Inglismaalt Leicesteri ülikoolist arvutanud välja, et tehnosfääri mass ulatub tänapäeval juba 30 miljoni miljoni tonnini ehk 30 teratonnini. See on uskumatult suur arv ja teeb maakera iga ruutmeetri kohta tervelt 50 kilogrammi.

Teadlaste sõnul võib väita, et tehnosfäär on välja pungunud biosfäärist, kuid nüüd parasiteerib sellel. Erinevalt biosfäärist on aineringlus tehnosfääris väga nigel, millest annab tunnistust kiirelt kasvav prügihulk.

Zalasiewicz ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Anthropocene Review, et tehnosfääri elemendid võivad kauges tulevikus moodustada niinimetatud tehnofossiile, mille järgi võiks iseloomustada ja dateerida antropotseeni ajastikku ehk ajajärku, mil inimkonnast on saanud planeeti kujundav tegur. Tehnosfäär on nende sõnul küll geoloogiliselt noor, kuid areneb metsiku kiirusega ja on juba praegu jätnud planeedile kustumatu jälje.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.