Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene   ({{commentsTotal}})

Mait Metspalu.
Mait Metspalu. Autor/allikas: Lauri Kulpsoo/Wikimedia Commons

Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

Kas eestlaste Eestimaale tuleku teekond ja ajakava on tänaseks teada? Palju on räägitud Uuralite piirkonnas asunud soomeugrilaste algkodust, kust meie kauged esivanemad siia rändasid.

Mait Metspalu: Tegeleme sellega hetkel väga hoogsalt ja paistab, nagu ikka, et see on väga keeruline ja mitmetahuline küsimus. Inimesed on siia jõudnud mitme erineva lainena. Ehkki tänased eestimaalased ei tulnud siia kuskilt, näiteks Volga-Uurali piirkonnast, üheskoos ja ühel ajal, on mõned rühmad tulnud ilmselt ka sealtkandist.

Kui eesti rahva muuseumi avaüritusel mängitud etenduses kõlas mõte, et meie, eestlased, oleme kogu aeg siin olnud, siis on sellel tegelikult oma iva sees. Sellistena, nagu me siin praegu oleme, ei ole me siia kusagilt tulnud, vaid oleme tekkinud mitme geneetiliselt erineva rändelaine segunemisel siinsamas kohapeal.

Kui vaadata Euroopat laiemalt, siis tulid inimesed Euroopasse laias laastus kolme suurema rändelainena. Esimestena jõudsid Euroopasse kütid-korilased, kes tulid siia tõenäoliselt läbi
Lähis-Ida umbes 40 000 aasta eest. Teise, neoliitikumiaegse rändelainega saabusid põlluharijad, kes tulid samuti Lähis-Idast veidi vähem kui 10 000 aasta eest. Kui pikka aega vaieldi, kas Euroopasse jõudis ainult neoliitiline kultuur või tulid siia ka inimesed, siis tänaseks on selge, et tulid ka inimesed, ehkki Eesti aladele jõudsid neist vähesed. Kolmas, pronksiaegne laine, tuli tänaselt Lõuna-Venemaalt ja tõi kaasa nöörkeraamika.

Põhimõtteliselt on Euroopa rahvastik tekkinud nende kolme laine segunemisel, küll erinevates proportsioonides. Kui vaadata Eestit, siis näitab värske uurimus, mida me just praegu teeme, et meie genoomis on säilinud kõige rohkem küttide-korilaste komponente. Varaste põlluharijate geene on meis suhteliselt vähe ja see on üks selge eripära, mis siinse piirkonna inimesi iseloomustab.

Eestisiseselt näeme täna üsna selget geneetilist jagunemist sisemaiseks (kui maakonniti jaotada, siis Valga, Tartu, Võru ja Põlva) ning meresidusaks (ülejäänud maakonnad) Eestiks. Need nimetused tulevad arheoloogilise leiumaterjali ruumilisest struktuurist. Seega näeme, et selles osas käivad geenid ja arheoloogilised leiud ühte jalga.

Kuidas seda kõike eestluse konteksti asetada, on muidugi iseküsimus. Kui tehnoloogiad liiguvad, siis jäävad neist maha näiteks erinevad potikillud. Kui liiguvad inimesed, siis jätavad nad maha konte, kust on võimalik võtta DNA-d ja uurida, kuidas neis sisalduv geneetiline varieeruvus on tekkinud. Kõige keerulisem on lugu keeltega, sest seda, mis keelt inimene rääkis, ei saa ei geenidest ega pottidest kuidagi kätte.

Kuidas on tehnoloogiline areng tänaseks muutnud teadlaste suhtumist Darwini evolutsiooniõpetusse? Selle kohta saab lugeda novembri-detsembri Horisondis ilmunud intervjuus „Kes me oleme? Kust me tuleme?“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.