Tartu füüsikud meisterdavad grafeenist tehisnina ({{commentsTotal}})

Grafeeni struktuur.
Grafeeni struktuur. Autor/allikas: AlexanderAlUS/Wikimedia Commons

Tartu ülikooli füüsikud töötavad välja grafeenil põhinevat tehisnina, mis võiks hoiatada inimesi tulevikus näiteks õhusaaste või füüsilise ülepingutuse eest.

Hommikul ärkamisjärgset kohvi juues teatab teie kohvitass, et täna on soovitatav töötada kodus või äärmisel juhul kulgeda tööle mööda tavapärasest tunduvalt pikemat aedlinna läbivat marsruuti, mis kuvatakse samal hetkel köögiseinale. Teavituse põhjus on lähitundideks prognoositud välisõhu halb kvaliteet ja asjaolu, et teid on viimase kuu jooksul ümbritsenud suurem hulk õhusaasteaineid kui tavaliselt. Sellist personaalset õhusaastedoosi oleks võimalik määrata, kui meie kaasaskantavad nutiseadmed sisaldaksid õhu saastegaaside ja peenosakeste sensoreid. Miks see nii ei ole? Vastus on lihtne: tänapäeva sensorid ei ole piisava täpsusega, piisavalt väikesed ja samal ajal energiasäästlikud.

Tartu ülikooli füüsika instituudi sensortehnoloogiate töörühma juht Raivo Jaaniso kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et Euroopa Liidu suurprojekti Graphene Flagship raames on tema töörühmas sihiks seatud just sellise grafeenil põhineva sensorkiibi väljatöötamine. Esmane eesmärk on seejuures õhu kvaliteeti jälgiva nina loomine. Selleks tuleb leida optimaalsed tingimused erinevate elementide funktsionaliseerimiseks ning, et ninasid toota kiiresti ja odavalt, tagada kõigi elementide valmistamine ühtses tehnoloogilises protsessis.

Inimest ümbritseva keskkonna jälgimine ja (välis)õhu eest hoiatamine pole aga elektroonse nina ainuke võimalik rakendus. Põhimõtteliselt saab sarnase tehnoloogiaga jälgida inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit. Kuna seda on võimalik teha pidevalt, rääkimata aeganõudvate või invasiivsete protseduuride läbimisest, võib see viia murrangulistele rakendustele meditsiinilises diagnostikas. Olles pidevalt oma nutiseadme jälgimise all, saame haigusi tuvastada nende väga varases staadiumis. Sisuliselt osaleme nii pidevalt toimuvates sõeluuringutes, mille hulk sõltub tehisnina keerukusest.

Rakendusi oleks teisigi – näiteks võib nutiseadme nina hoiatada ülepingutuse eest või ka lihtsalt tuvastada konkreetse inimese tema lõhna kaudu. Elektrooniliste ninadega on tehtud ka pilootuuringuid varases staadiumis vähi diagnoosimiseks. Tuleb aga rõhutada, et tegemist on esialgsete laborikatsetega. Et tuvastamist vajavaid ühendeid võib olla palju (kuni sadu kordi) rohkem kui saastegaase meid ümbritsevas õhus, siis tuleb kasutada suhteliselt suurt elementide arvu töötlevat/käsitlevat keerukat elektroonilist nina.

Olemasolevate kunstninade parameetrid (elementide arv, tundlikkus, stabiilsus, hind, mõõtmed) pole veel kaugeltki piisavad reaalseks meditsiiniliseks kasutuseks ega nn patsiendi lähiuuringuteks (ingl point-of-care testing) nutiseadme abil. Põhimõtteliselt võiks aga selline nina mahtuda kaasaskantavasse väikeseadmesse ning see ongi nano- ja mikrosensorite arendajatele tulevikus suureks väljakutseks.

Kuidas täpsemalt grafeenist tehisnina „nuusutada“ oskab? Seda saab lugeda novembri-detsembri Horisondis ilmunud Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteaduri Raivo Jaaniso loost „Ninaga nutiseadmed“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.
Meediauurija 5 soovitust Jänku-Jussi paroodiate taolise sisuga toimimiseks

Noored ei loo parodeerivat sisu peamiselt raha teenimise eesmärgil, vaid soovist saada eakaaslaste tähelepanu, heakskiitu või ärritust, leiab Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. See muudab omakorda keerulisemaks taolise sisuga ilmnevate probleemide ennetamise ja lahendamise.

Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.
Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Uuendatud: 18:27 
Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.
Psühholoog: haridus suunaku mõnna-mõnna põlvkond ka vastikuid töid tegema

Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – need on mõned elemendid, mis iseloomustavad kaasaja noort tööturule astujat. Aga pakutav on üksjagu teistsugune, sest nagu kirjeldavad noortega tegelevad karjäärispetsialistid, pole tööturg selliste noorte jaoks veel päriselt küps. Samal ajal küsib hariduspsühholoog, mida saab ära teha üldharidus, et tuua noored ametite juurde, mis ei ole nii mõnusad – või on suisa vastikud.

Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.
Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda

Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Loimuri makett.Loimuri makett.
Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

"Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.
Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.