TTÜ teadussekundid: ajutised makseraskused röövivad tarbimisisu pikemaks ajaks ({{commentsTotal}})

Laenu teenindamisel makseraskuste kogemine vähendab inimeste tarbimist ka peale probleemide lahenemist, nendib Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk.

Eraisikute laenamine kasvas 2000. aastate esimeses pooles väga kiiresti nii Ameerikas kui ka Euroopas sh Eestis. See on tõstatanud majandusteadlaste seas küsimuse, kuidas mõjutab kõrge laenukoormus eraisikute tarbimist. Silmas ei peeta otsest seost, kus laenatakse tarbimiseks, vaid kaudseid kanaleid, kuidas mõjutavad eelnevalt võetud laenud tarbimisotsuseid. Küsimust on uuritud ka Tallinna tehnikaülikoolis ja kaardistatud selle käigus mitu kanalit.

Esiteks on väga oluline, kui suur osa sissetulekust läheb laenu teenindamisele. Laenu teenindamine pärsib tarbimist eelkõige majanduslanguse ajal. See aitab ka selgitada, miks kukkus tarbimine majanduskriisi ajal sedavõrd järsult.

Teiseks on leitud, et tarbimist mõjutavad ka raskused laenude tagasimaksmises. Kui inimene satub makseraskustesse, vähendab ta tarbimist, mis on ootuspärane. Kuid tarbimine jääb madalamale tasemele ka peale probleemide lahenemist, mis tähendab, et makseraskuste kogemine viib pikaajalisele tarbimise vähenemisele.

Uurimstulemused aitavad nii majandusteadlastel kui ka poliitikakujundajatel paremini mõista, kuidas teevad eraisikud oma tarbimisotsuseid uuel laenamise ajajärgul ja kuidas mõjutavad need otsused majandust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.