Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept ({{commentsTotal}})

Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

On selge, et sama ravim samas annuses pole kõigile lahenduseks. Üks võti probleemi lahendamiseks peitub ongi farmakogeneetikas Kaardistades DNA-s kõik ravimi vastust mõjutavad geneetilised muutused, saab ette ennustada, kuidas võiks inimene ravimile reageerida.

Juba praegu on Eesti geenivaramus olemas kümnete tuhandete inimeste geneetiline info, ravimite tarvitamisandmed ja biopanga küsimustiku andmed, kus on lisaks üldisele infole öelnud ka inimesed ise, kas neil esineb ravimitega kõrvaltoimed. Kõik andmed koos võimaldavad analüüsida ja otsida, kas leitud geneetiliste muutuste tulemusena esineb inimestel kõrvaltoimeteks suurem võimalus või milline annus neile paremini mõjub.

Kõik taolised andmed saaks panna tulevikus juurde inimeste terviseandmetele, mistõttu teaks arst täpselt, milline ravim teeb head ja milline halba. Seega kirjutataks tulevikus inimestele välja täpselt see ravim, mis mõjub neile kõige paremini ja toimib kõige tõhusamalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: