Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/European Parliament

Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

Sooline võrdsus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja sooline vägivald rikub inimõigusi. Kui soovida sellele hinnasilt lisada, siis läheb naistevastane vägivald igal aastal Euroopas maksma 226 miljardit eurot (tervisekulud, töölt puudutud aeg, juriidilised kulud jne). Suurem osa vägivallaohvritest on naised. Euroopa Liidu riikides ligi 28 000 vastaja seas läbi viidud lähisuhte- ja soopõhise vägivalla uuringu andmetel leiab enam kui iga neljas eurooplane, et mõnedel juhtudel on ohvrid vägistamises ise süüdi. Näiteks siis, kui ta liiga seksikaid rõivaid kannab, vabatahtlikult koju kaasa läheb, ollakse joobes või kui ei öelda selgelt ei või ei tõrjuta füüsiliselt tagasi. Samas on see vaid keskmine näitaja, riikide vahel on suured erinevused, Rumeenias arvas enam kui pool küsitletutest, et vägistamine on teatud oludes õigustatav. Eestis oli sellega nõustunute osakaal poole väiksem – 26 protsenti.   // Ahistamine töökohal Kui eelmises küsimuses kattus eestlaste arvamus Euroopa keskmisega, siis meie suhtumine töökohal ahistamisse erineb muust Euroopast. Euroopas arvab ligi neljandik vastanutest, et kolleegi katsumine soovimatul või ebakohasel moel ei peaks olema seadusvastane. Eestis arvab nii aga lausa 42 protsenti küsitletutest. Oleme oma arvamusega ühes paadis Ungari (48%) ja Leeduga (38%). Samal ajal kui Suurbritannias ja Iirimaal arvab nii vaid vastavalt seitse ja kaheksa protsenti vastanutest.   // Erinevused võivad tuleneda sellest, kuidas riikides ahistamise olemasolu üldse tajutakse. Kui Euroopas leiab keskmiselt 70 protsenti küsitletutest, et nende riikides on naiste vastu suunatud seksuaalvägivald tavaline, siis Eestis arvab nii vaid 32 protsenti. Suhtumist tuleks muuta Uuringu autorid rõhutasid ka oma kokkuvõttes, et liikmesriikides valitseb arvamuses soopõhise vägivalla suhtes kohati suuri erinevusi. Endiselt on riike, kus tuleks rohkem tööd teha soopõhisesse vägivalda suhtumisega. Eriti selle arvamusega, et naisevastane vägivald on sageli ohvri enda provotseeritud – Euroopas arvab nii keskmiselt 17 protsenti, Eestis 38 protsenti. Samuti arvamusega, et vägivallast või vägistamisest teatavad naised sageli liialdavad või valetavad. Säärase suhtumisega riikidena tõstetakse esile Eesti, Malta, Küpros, Läti ja Leedu. Siiski on põhjust mõõdukaks optimismiks, kuna suurem osa eurooplasi arvab ikkagi, et koduvägivald, ahistamine ja muu soopõhine vägivald on lubamatu või vale. Pole kuigi levinud vaade, et koduvägivald oleks vaid era-asi ja suurem osa neist, kes on vägivallajuhtumist teada saanud, räägivad sellest kellelegi, mitte ei jäta enda teada. Üldlevinud arvamus, et soopõhine vägivald on vale, loob toeka aluse, mille najal Euroopa Liidus edaspidi vägivalda vähendada.   //


Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.