Kristjan Port: bürooneedus ründab taas ({{commentsTotal}})

New Yorgi siluett.
New Yorgi siluett. Autor/allikas: Mack Male/Creative Commons

Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

Samal ajal liikusid arenenud riikides töölised büroodesse ja istusid laua taha. Ihurammu kasutamise asemel asuti töötama peamiselt peaga. Varasematel aastatel kasutati bürootöötaja pead protsesside ja reeglite kirjelduste ning andmete hoidmiseks ja töötlemiseks. Peamisteks töövahenditeks olid ruudulised paberid ja pliiatsid, arvutuslauad ja kalkulaatorid.

Tasahilju siirdus algoritmiline tegutsemine ja arvutamine inimeste käest elektrivoolu tarbivatele arvutitele. Bürootöötaja tegevusse tuli muutus ja talle hakati maksma palka üha rohkem leidlikkuse ja mõtlemise eest. Arvuti ei oska ise lahendusi luua ja on just nii tark kui selle kasutaja. Mida rohkem töö muutus infopõhiseks, seda rohkem sündis seda juurde ja kombineerus uuteks probleemideks, pakkudes bürootöölistele mahus kasvavaid ja sisus üha keerukamaid väljakutseid. Pole siis ime, miks teeb täna arenenud tööstusega riikides bürootööd umbes 70 protsenti töötajatest.

Nagu selgub Kris De Decker’i artiklist pealkirjaga ''Modernse büroo needus'', muutub siit edasi olukord huvitavaks. Ühendkuningriigi energiakasutusele orienteeritud akadeemilises uurimiskeskuses loodud artikkel toetub peamiselt USA näitele ja sealsele ametlikule valdkondlikule statistikale. Andmed pole kõige uuemad, sest nende kogumine on vaevarikas. Raskusest saab aimu, kuna viimane ülevaade pärineb aastal 2010 avaldatud raportist, mille sisuks on omakorda 2003. aastal kogutud andmed.

Kuni järgmise ülevaateni kasutagem järgmiseid näitajaid üldise pildi tajumiseks. USA-s oli 2003. aastal 824 000 büroohoonet, mis kasutasid elektrienergiaks 210 TWh ehk neljandiku toona töös olnud 99 tuumaelektrijaama elektritoodangust. Lisaks elektrile kulus veel umbes 11 tuumaelektrijaama toodangule vastav kogus büroode soojendamisele. Hinnanguliselt kasvas büroohoonete arv järgmise kümne aastaga 20 protsenti ja täna võiks neid olla umbes miljon. Vastavalt tuleks korrigeerida ka tarbitava energia määra.

Tosina aasta eest oli USA büroodes kasutusel 27,6 miljonit arvutit, 11,6 miljonit printerit, 2,1 miljonit paljundusaparaati, 2,5 miljonit serverit jne. Samal ajal ei tohi unustada, et suur osa interneti ja online-teenuste, pilveressursi jmt jaoks vajalikust arvutipargist asuvad eraldi hiiglaslikes serverihoonetes.

Enne 1950. aastat oli büroohoone peamiseks energiakuluks soojusenergia. Oluline osa valgustusest saadi loomuliku valgusena akende kaudu. Täna kulub 70 protsenti büroohoone energiakuludest elektroonikaseadmetele ja valgustusele ning ruumide ja masinate jahutusele. Klaasist kestaga hoone kiuste ei jätku kõigile valgust, küll aga vajavad jahutust kõik inimesed ja arvutid.

Valgustuse ja kliimaautomaatika toel osutus võimalikuks paigutada bürootöötajad üha sügavamale hoone sisemuse poole, akendest eemale. See omakorda pani aluse kaasaegsele efektiivse pinnakasutusega ärimudelile. Sellisele, mis paneb büroohooned ööpäevaringselt helendama ja surisema ning inimesed liikuma iga päev tundide viisi peamiselt autodega nende poole ja neist koju tagasi.

Juhtunu on paradoksaalne. Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et tänu personaalarvutitele kaob vajadus büroohoonete järele, sest tööd saanuks teha ükskõik kus. Energiakuluka tööstuse arengumaadesse saates kasvas hüppeliselt infot tootev töö ja kasvas vajadus selle efektiivseks korraldamiseks büroodes, ilma milleta kaasaegne elukorraldus katkeks, sh arengumaadesse jäänud vabrikutes. See omakorda asetab kaasaegses elukorralduses büroohoone jätkusuutlikkuse ebatavaliselt kesksele kohale. See omakorda stimuleerib uut bürootööd ja mis omakorda viib mõtted needusele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: