Kristjan Port: bürooneedus ründab taas ({{commentsTotal}})

New Yorgi siluett.
New Yorgi siluett. Autor/allikas: Mack Male/Creative Commons

Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

Samal ajal liikusid arenenud riikides töölised büroodesse ja istusid laua taha. Ihurammu kasutamise asemel asuti töötama peamiselt peaga. Varasematel aastatel kasutati bürootöötaja pead protsesside ja reeglite kirjelduste ning andmete hoidmiseks ja töötlemiseks. Peamisteks töövahenditeks olid ruudulised paberid ja pliiatsid, arvutuslauad ja kalkulaatorid.

Tasahilju siirdus algoritmiline tegutsemine ja arvutamine inimeste käest elektrivoolu tarbivatele arvutitele. Bürootöötaja tegevusse tuli muutus ja talle hakati maksma palka üha rohkem leidlikkuse ja mõtlemise eest. Arvuti ei oska ise lahendusi luua ja on just nii tark kui selle kasutaja. Mida rohkem töö muutus infopõhiseks, seda rohkem sündis seda juurde ja kombineerus uuteks probleemideks, pakkudes bürootöölistele mahus kasvavaid ja sisus üha keerukamaid väljakutseid. Pole siis ime, miks teeb täna arenenud tööstusega riikides bürootööd umbes 70 protsenti töötajatest.

Nagu selgub Kris De Decker’i artiklist pealkirjaga ''Modernse büroo needus'', muutub siit edasi olukord huvitavaks. Ühendkuningriigi energiakasutusele orienteeritud akadeemilises uurimiskeskuses loodud artikkel toetub peamiselt USA näitele ja sealsele ametlikule valdkondlikule statistikale. Andmed pole kõige uuemad, sest nende kogumine on vaevarikas. Raskusest saab aimu, kuna viimane ülevaade pärineb aastal 2010 avaldatud raportist, mille sisuks on omakorda 2003. aastal kogutud andmed.

Kuni järgmise ülevaateni kasutagem järgmiseid näitajaid üldise pildi tajumiseks. USA-s oli 2003. aastal 824 000 büroohoonet, mis kasutasid elektrienergiaks 210 TWh ehk neljandiku toona töös olnud 99 tuumaelektrijaama elektritoodangust. Lisaks elektrile kulus veel umbes 11 tuumaelektrijaama toodangule vastav kogus büroode soojendamisele. Hinnanguliselt kasvas büroohoonete arv järgmise kümne aastaga 20 protsenti ja täna võiks neid olla umbes miljon. Vastavalt tuleks korrigeerida ka tarbitava energia määra.

Tosina aasta eest oli USA büroodes kasutusel 27,6 miljonit arvutit, 11,6 miljonit printerit, 2,1 miljonit paljundusaparaati, 2,5 miljonit serverit jne. Samal ajal ei tohi unustada, et suur osa interneti ja online-teenuste, pilveressursi jmt jaoks vajalikust arvutipargist asuvad eraldi hiiglaslikes serverihoonetes.

Enne 1950. aastat oli büroohoone peamiseks energiakuluks soojusenergia. Oluline osa valgustusest saadi loomuliku valgusena akende kaudu. Täna kulub 70 protsenti büroohoone energiakuludest elektroonikaseadmetele ja valgustusele ning ruumide ja masinate jahutusele. Klaasist kestaga hoone kiuste ei jätku kõigile valgust, küll aga vajavad jahutust kõik inimesed ja arvutid.

Valgustuse ja kliimaautomaatika toel osutus võimalikuks paigutada bürootöötajad üha sügavamale hoone sisemuse poole, akendest eemale. See omakorda pani aluse kaasaegsele efektiivse pinnakasutusega ärimudelile. Sellisele, mis paneb büroohooned ööpäevaringselt helendama ja surisema ning inimesed liikuma iga päev tundide viisi peamiselt autodega nende poole ja neist koju tagasi.

Juhtunu on paradoksaalne. Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et tänu personaalarvutitele kaob vajadus büroohoonete järele, sest tööd saanuks teha ükskõik kus. Energiakuluka tööstuse arengumaadesse saates kasvas hüppeliselt infot tootev töö ja kasvas vajadus selle efektiivseks korraldamiseks büroodes, ilma milleta kaasaegne elukorraldus katkeks, sh arengumaadesse jäänud vabrikutes. See omakorda asetab kaasaegses elukorralduses büroohoone jätkusuutlikkuse ebatavaliselt kesksele kohale. See omakorda stimuleerib uut bürootööd ja mis omakorda viib mõtted needusele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.