Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks ({{commentsTotal}})

Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad.
Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Autor/allikas: Pixapay

Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

Rodríguez uuris doktoritöös semantika ehk tähendusõpetuse kohta biosemiootikas. Rodrígueze juhendaja Tartu ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull selgitas, et biosemiootika on see osa semiootikast, mis uurib kultuuriväliseid tähendusprotsesse. “See on teiste elusolendite semiootika. See osa bioloogiast, mis uurib organismide tähendusloomet ja kommunikatsiooni,“ ütles ta.

Biosemiootika püüab aru saada, kuidas tähendus saab osaks elusloodusest, millised on tähenduse bioloogilised mehhanismid ning kuidas on need ümber kujunenud evolutsioonilistes protsessides. Maakeeli öeldes uurib biosemiootika, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Näiteks, kui soolekepike liigub lahustunud aine gradiendis, kas ta eristab tähendusi või mitte.

Rodríguez töötas tähendusloome minimaalsete mudelitega ehk vajalike tingimuste loendiga. Peamine probleem seisnes selles, et tähenduse olemasolu ei tule esile tavalise loodusteadusliku olemisõpetuse ehk ontoloogia raames. Vaja oli täpselt määratleda tähenduse võimalikkuse minimaalsed tingimused, nagu näiteks see, et tähenduse ilmumiseks on vajalik vähemalt kahe koodi olemasolu.

Rodríguez on proovinud doktoritööga lähendada biosemiootikat ning semiootilist vaatenurka toetavaid filosoofilisi teooriaid. „Uurisin filosoofilisi eeldusi biosemiootilistes teooriates ning seda, kuidas arendada selgepiirilisemaid mõisteid selgitamaks kõige elementaarsemaid koostisosasid, mida on vaja märkide ilmnemiseks lihtsates organismides,“ selgitas ta.

Kaitstud doktoritöö täiendab arusaama, kuidas saavad tähendused teiste liikide elus olla reaalsed. See on oluline samm biosemiootilise vaatenurga aluseks oleva metafüüsika ehk eelduste tundmiseks, mida maailma kirjeldamiseks kasutatakse.

„Doktoritöö tulemusena luuakse minimaalne mudel ja selgem arutelu fundamentaalsetes, lihtsate organismide märkide mõistmise probleemides. See loob täpsema mõistestiku biosemiootika filosoofias – millised on meie arusaamad ja kuidas me neid diskussioonis kasutame,“ ütles Rodríguez. Loodud mudel annab selge definitsiooni lihtsaima mehhanismi kohta, mis loob tähendusi, arendades seeläbi teooriat bioloogilise maailma märkide päritolust. Mudeli abil selgitatakse, kuidas organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga märke loovad, kuid samas loob selguse biosemiootiliste teooriate filosoofilistes alustalades. Lihtsaimate semiootiliste protsesside parem mõistmine annab meile oskuse vahet teha, kus on vaim ja tähenduslikkus ning kus mitte.

Claudio Julio Rodríguez Higuera on esimene Tartu ülikooli ingliskeelse semiootika magistriõppekava läbinud doktorikraadi kaitsja. Doktoriväitekirja “Semantika koht biosemiootikas: semioosivõimete minimaalse mudeli kontseptualiseerimine” kaitses ta 29. novembril. Teda juhedas TÜ professor Kalevi Kull, oponeeris professor Donald Favareau Singapuri riiklikust ülikoolist.

Toimetaja: Taavi Rebane, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.