Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks ({{commentsTotal}})

Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad.
Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Autor/allikas: Pixapay

Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

Rodríguez uuris doktoritöös semantika ehk tähendusõpetuse kohta biosemiootikas. Rodrígueze juhendaja Tartu ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull selgitas, et biosemiootika on see osa semiootikast, mis uurib kultuuriväliseid tähendusprotsesse. “See on teiste elusolendite semiootika. See osa bioloogiast, mis uurib organismide tähendusloomet ja kommunikatsiooni,“ ütles ta.

Biosemiootika püüab aru saada, kuidas tähendus saab osaks elusloodusest, millised on tähenduse bioloogilised mehhanismid ning kuidas on need ümber kujunenud evolutsioonilistes protsessides. Maakeeli öeldes uurib biosemiootika, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Näiteks, kui soolekepike liigub lahustunud aine gradiendis, kas ta eristab tähendusi või mitte.

Rodríguez töötas tähendusloome minimaalsete mudelitega ehk vajalike tingimuste loendiga. Peamine probleem seisnes selles, et tähenduse olemasolu ei tule esile tavalise loodusteadusliku olemisõpetuse ehk ontoloogia raames. Vaja oli täpselt määratleda tähenduse võimalikkuse minimaalsed tingimused, nagu näiteks see, et tähenduse ilmumiseks on vajalik vähemalt kahe koodi olemasolu.

Rodríguez on proovinud doktoritööga lähendada biosemiootikat ning semiootilist vaatenurka toetavaid filosoofilisi teooriaid. „Uurisin filosoofilisi eeldusi biosemiootilistes teooriates ning seda, kuidas arendada selgepiirilisemaid mõisteid selgitamaks kõige elementaarsemaid koostisosasid, mida on vaja märkide ilmnemiseks lihtsates organismides,“ selgitas ta.

Kaitstud doktoritöö täiendab arusaama, kuidas saavad tähendused teiste liikide elus olla reaalsed. See on oluline samm biosemiootilise vaatenurga aluseks oleva metafüüsika ehk eelduste tundmiseks, mida maailma kirjeldamiseks kasutatakse.

„Doktoritöö tulemusena luuakse minimaalne mudel ja selgem arutelu fundamentaalsetes, lihtsate organismide märkide mõistmise probleemides. See loob täpsema mõistestiku biosemiootika filosoofias – millised on meie arusaamad ja kuidas me neid diskussioonis kasutame,“ ütles Rodríguez. Loodud mudel annab selge definitsiooni lihtsaima mehhanismi kohta, mis loob tähendusi, arendades seeläbi teooriat bioloogilise maailma märkide päritolust. Mudeli abil selgitatakse, kuidas organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga märke loovad, kuid samas loob selguse biosemiootiliste teooriate filosoofilistes alustalades. Lihtsaimate semiootiliste protsesside parem mõistmine annab meile oskuse vahet teha, kus on vaim ja tähenduslikkus ning kus mitte.

Claudio Julio Rodríguez Higuera on esimene Tartu ülikooli ingliskeelse semiootika magistriõppekava läbinud doktorikraadi kaitsja. Doktoriväitekirja “Semantika koht biosemiootikas: semioosivõimete minimaalse mudeli kontseptualiseerimine” kaitses ta 29. novembril. Teda juhedas TÜ professor Kalevi Kull, oponeeris professor Donald Favareau Singapuri riiklikust ülikoolist.

Toimetaja: Taavi Rebane, Tartu ülikool



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

mazoni kuller avab ise sinu kodu ukse.

Veebikaupmees Amazon asus inimeste koduukse lukke vahetama

Amazoni kullerid saavad külastada möödunud kuust soovijate kodusid ka juhul, kui seal parasjagu kedagi pole. Vähemalt esialgu ettevõtte paigaldatavad nutilukud teisi kaupmehi üle ukseläve ei lase, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: