Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks ({{commentsTotal}})

Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad.
Biosemiootika uurib, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Autor/allikas: Pixapay

Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

Rodríguez uuris doktoritöös semantika ehk tähendusõpetuse kohta biosemiootikas. Rodrígueze juhendaja Tartu ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull selgitas, et biosemiootika on see osa semiootikast, mis uurib kultuuriväliseid tähendusprotsesse. “See on teiste elusolendite semiootika. See osa bioloogiast, mis uurib organismide tähendusloomet ja kommunikatsiooni,“ ütles ta.

Biosemiootika püüab aru saada, kuidas tähendus saab osaks elusloodusest, millised on tähenduse bioloogilised mehhanismid ning kuidas on need ümber kujunenud evolutsioonilistes protsessides. Maakeeli öeldes uurib biosemiootika, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Näiteks, kui soolekepike liigub lahustunud aine gradiendis, kas ta eristab tähendusi või mitte.

Rodríguez töötas tähendusloome minimaalsete mudelitega ehk vajalike tingimuste loendiga. Peamine probleem seisnes selles, et tähenduse olemasolu ei tule esile tavalise loodusteadusliku olemisõpetuse ehk ontoloogia raames. Vaja oli täpselt määratleda tähenduse võimalikkuse minimaalsed tingimused, nagu näiteks see, et tähenduse ilmumiseks on vajalik vähemalt kahe koodi olemasolu.

Rodríguez on proovinud doktoritööga lähendada biosemiootikat ning semiootilist vaatenurka toetavaid filosoofilisi teooriaid. „Uurisin filosoofilisi eeldusi biosemiootilistes teooriates ning seda, kuidas arendada selgepiirilisemaid mõisteid selgitamaks kõige elementaarsemaid koostisosasid, mida on vaja märkide ilmnemiseks lihtsates organismides,“ selgitas ta.

Kaitstud doktoritöö täiendab arusaama, kuidas saavad tähendused teiste liikide elus olla reaalsed. See on oluline samm biosemiootilise vaatenurga aluseks oleva metafüüsika ehk eelduste tundmiseks, mida maailma kirjeldamiseks kasutatakse.

„Doktoritöö tulemusena luuakse minimaalne mudel ja selgem arutelu fundamentaalsetes, lihtsate organismide märkide mõistmise probleemides. See loob täpsema mõistestiku biosemiootika filosoofias – millised on meie arusaamad ja kuidas me neid diskussioonis kasutame,“ ütles Rodríguez. Loodud mudel annab selge definitsiooni lihtsaima mehhanismi kohta, mis loob tähendusi, arendades seeläbi teooriat bioloogilise maailma märkide päritolust. Mudeli abil selgitatakse, kuidas organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga märke loovad, kuid samas loob selguse biosemiootiliste teooriate filosoofilistes alustalades. Lihtsaimate semiootiliste protsesside parem mõistmine annab meile oskuse vahet teha, kus on vaim ja tähenduslikkus ning kus mitte.

Claudio Julio Rodríguez Higuera on esimene Tartu ülikooli ingliskeelse semiootika magistriõppekava läbinud doktorikraadi kaitsja. Doktoriväitekirja “Semantika koht biosemiootikas: semioosivõimete minimaalse mudeli kontseptualiseerimine” kaitses ta 29. novembril. Teda juhedas TÜ professor Kalevi Kull, oponeeris professor Donald Favareau Singapuri riiklikust ülikoolist.

Toimetaja: Taavi Rebane, Tartu ülikool



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.