Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust ({{commentsTotal}})

Vaalhai.
Vaalhai. Autor/allikas: Zac Wolf/Wikimedia Commons

Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

Hoolimata oma tihtilugu üle 10-meetrisest kasvust on vaalhai suutnud jätta paljugi oma elust ja olust teadlaste eest varjule. Mõistatuseks on jäänud ka see, kui palju vaalhaisid maailma soojades meredes üleüldse elab.

Nüüd on teadlased eesotsas Philip Francis Thomseniga Taanist Kopenhaageni ülikoolist kogunud Pärsia lahest Katari ranniku lähedalt veest vaalhai DNA-d. Tegu on nn keskkonna-DNA ehk eDNA'ga, mis on pärit näiteks vaalhaide väljaheidetest ja nahalt mahakoorunud surnud rakkudest. See on tubli saavutus, sest suures meres on väikese eDNA suhteline sisaldus ülimalt väike.

Kuid kätte see saadi ja analüüs näitas, et see sarnases aluspaaride järjestuselt vägagi selle DNA-ga, mis oli võrdluseks võetud samas ringi ujuvatelt vaalhaidelt enestelt. Teisalt aga kirjutavad Thomsen ja kaasautorid ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et keskkonna-DNA's leidus ka mõnesid niisuguseid järjestusi, mida otse haidelt võetud DNA's näha ei olnud.

See osutab aga, et Pärsia lahe ja India ookeani vaalhaide geneetiline mitmekesisus on suurem, kui muidu ehk arvata võiks. Ent laiemalt osutab uuring, et eDNA võib olla tõhus vahend, millega uurida mereloomade populatsioonidünaamikat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: