Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: theilr/Creative Commons

Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

''Eriti meedias on viimase kümnekonna aasta jooksul levinud meie esimeste katsete järel noorloomade vere kasuliku mõju kohta päris liialdatud jutte ja alusetuid spekulatsioone. Meil endal oli toona võimaliku kasuliku mõju taga oleva mehhanismi leidmisega tõsiseid raskusi,'' meenutas Michael Conboy, Califonia Berkley ülikooli bioinsener ja uue uurimuse kaasautor ERR Novaatorile antud intervjuus. Mees ei arva, et ka praeguseks on suutnud keegi veenvalt tõestada, et noorte veri või mõned selles leiduvad ühendid aitavad vananemist peletada.

Hakatuseks tuleks heita pilk toona Irina ja Michael Conboy ning nende kolleegide 2005. aastal tehtud katsetele. ''Need põhinesid suuresti heterokroonilisel parabioosil. Sisuliselt põimisime noorte ja vanade hiirte veresooned nädalateks kokku nagu siiami kaksikutel. Neil oli ühine vereringe, nad jagasid elundeid ja immuunsüsteemi. Nii on väga raske öelda, mis siis lõppude lõpuks vanemate hiirte kudesid noorendas,'' rõhutas bioinsener. Sellegipoolest andis see tõuke kümneteks järgnevateks uuringuteks.

Märkimisväärne on ka avalikkuse huvi. Näiteks hiljuti eraettevõtte Ambrosia egiidi all alanud kliinilistes katsetes osalejad on valmis endast kümme aastat nooremate inimeste vereplasmasüstide ja järgneva longituuduuringu eest välja käima 8000 dollarit. Osalejatest puudus pole. Igavese nooruse allikaks muteerunud parabioosi vastu tunneb huvi isegi riskikapitalist Peter Thiel.

Samas on hiirtega tehtud katsetes jõutud vastuoluliste tulemusteni. Näiteks noorte vere oluliseks kasulikuks komponendiks peetavat signaalvalku GDF-11 on seostatud mõnes eksperimendis mitmete üksteisega mitteseotud vananemisega seonduvate sümptomite leevenemisega. Teistes katsetes pole mõju täheldatud või on olnud see sootuks vastupidine. Lisaks seostub sama valk inimeste puhul soolevähiga. Ent vastuolu võib suhtelisest noorest uurimisalast ka oodata.

Aastatega on märksa peenekoelisemaks muutunud ka Conboyde endi poolt tehtavad eksperimendid. Uus katseseadistu võimaldab loomade veresoonkonda ühendada ja lahutada teadlaste suva järgi. ''Värsketes eksperimentides uurisime, mis juhtub hiirtega, kui pool nende verest on nende enda oma ja pool pärineb vanemalt või nooremalt loomalt,'' selgitas Michael Conboy. Tulemuste põhjal võib öelda, et noorloomad tõmbavad alati lühikese õlekõrre.

''Kui vanade hiirte lihased ja koed taastusid protseduuri tulemusel kiiremini ja nende maksas ladestus vähem rasva, siis noorte hiirte koordinatsioon, osavus ja õppimisvõime halvenes oluliselt. Nende ajus tekkis kaks korda vähem neuroneid,'' märkis bioinsener. Kuna mõju avaldus juba paari päeva jooksul, oletab töörühm, et laastava mõju taga olid vanemate hiirte veres ringlevad kahjulikud ühendid. Vanuritest hiirte puhul nähtud paranemismärgid olid tingitud pigem nende enda vere lahjenemisest.

Seejuures tasub märkida, et värske veri ei ergutanud oluliselt vanade hiirte ajus uute ajurakkude tekkimist. Seda erinevalt teiste töörühmade poolt tehtud katsetest, kus kasutati ainult vereplasmat. ''Siinkohal peab muidugi mainima, et meie katseid ei saa üks-üheselt võrrelda ja noorte hiirte vereplasmas võib leiduda nii mõndagi kasulikku. Kuid kokkuvõtvalt, vanemate hiirte seisund ei parane võrreldes sellega, kui palju noorloomad vana vere tõttu kannatavad, kuigi palju,'' lisas Conboy. Lisaks pole tema sõnul veel sugugi selge, et loomkatsete tulemusi saab antud juhul üle kanda ka inimestele.

Eelnevale vaatamata on Conboy küllaltki optimistlik, et veres võib peituda üks võti vananemise aeglustamiseks või vähemalt tervena elatud aastate lisamiseks. ''Meie enda uuringute põhjal arvan, et esimesena leiame sellest valgud või ühendid, mis meile kehvasti mõjuvad. Kuna tehnika on juba olemas, on küllaltki lihtne ette kujutada tulevikku, kus vanurid regulaarselt masinate külge ühendame ja nende verest halvad asjad välja filtreerime või vähemalt nende mõju blokeerime,'' mõtiskles bioinsener. Noorte neitsite vere joomisest ei hakka aga kunagi kasu tõusma.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.