Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: theilr/Creative Commons

Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

''Eriti meedias on viimase kümnekonna aasta jooksul levinud meie esimeste katsete järel noorloomade vere kasuliku mõju kohta päris liialdatud jutte ja alusetuid spekulatsioone. Meil endal oli toona võimaliku kasuliku mõju taga oleva mehhanismi leidmisega tõsiseid raskusi,'' meenutas Michael Conboy, Califonia Berkley ülikooli bioinsener ja uue uurimuse kaasautor ERR Novaatorile antud intervjuus. Mees ei arva, et ka praeguseks on suutnud keegi veenvalt tõestada, et noorte veri või mõned selles leiduvad ühendid aitavad vananemist peletada.

Hakatuseks tuleks heita pilk toona Irina ja Michael Conboy ning nende kolleegide 2005. aastal tehtud katsetele. ''Need põhinesid suuresti heterokroonilisel parabioosil. Sisuliselt põimisime noorte ja vanade hiirte veresooned nädalateks kokku nagu siiami kaksikutel. Neil oli ühine vereringe, nad jagasid elundeid ja immuunsüsteemi. Nii on väga raske öelda, mis siis lõppude lõpuks vanemate hiirte kudesid noorendas,'' rõhutas bioinsener. Sellegipoolest andis see tõuke kümneteks järgnevateks uuringuteks.

Märkimisväärne on ka avalikkuse huvi. Näiteks hiljuti eraettevõtte Ambrosia egiidi all alanud kliinilistes katsetes osalejad on valmis endast kümme aastat nooremate inimeste vereplasmasüstide ja järgneva longituuduuringu eest välja käima 8000 dollarit. Osalejatest puudus pole. Igavese nooruse allikaks muteerunud parabioosi vastu tunneb huvi isegi riskikapitalist Peter Thiel.

Samas on hiirtega tehtud katsetes jõutud vastuoluliste tulemusteni. Näiteks noorte vere oluliseks kasulikuks komponendiks peetavat signaalvalku GDF-11 on seostatud mõnes eksperimendis mitmete üksteisega mitteseotud vananemisega seonduvate sümptomite leevenemisega. Teistes katsetes pole mõju täheldatud või on olnud see sootuks vastupidine. Lisaks seostub sama valk inimeste puhul soolevähiga. Ent vastuolu võib suhtelisest noorest uurimisalast ka oodata.

Aastatega on märksa peenekoelisemaks muutunud ka Conboyde endi poolt tehtavad eksperimendid. Uus katseseadistu võimaldab loomade veresoonkonda ühendada ja lahutada teadlaste suva järgi. ''Värsketes eksperimentides uurisime, mis juhtub hiirtega, kui pool nende verest on nende enda oma ja pool pärineb vanemalt või nooremalt loomalt,'' selgitas Michael Conboy. Tulemuste põhjal võib öelda, et noorloomad tõmbavad alati lühikese õlekõrre.

''Kui vanade hiirte lihased ja koed taastusid protseduuri tulemusel kiiremini ja nende maksas ladestus vähem rasva, siis noorte hiirte koordinatsioon, osavus ja õppimisvõime halvenes oluliselt. Nende ajus tekkis kaks korda vähem neuroneid,'' märkis bioinsener. Kuna mõju avaldus juba paari päeva jooksul, oletab töörühm, et laastava mõju taga olid vanemate hiirte veres ringlevad kahjulikud ühendid. Vanuritest hiirte puhul nähtud paranemismärgid olid tingitud pigem nende enda vere lahjenemisest.

Seejuures tasub märkida, et värske veri ei ergutanud oluliselt vanade hiirte ajus uute ajurakkude tekkimist. Seda erinevalt teiste töörühmade poolt tehtud katsetest, kus kasutati ainult vereplasmat. ''Siinkohal peab muidugi mainima, et meie katseid ei saa üks-üheselt võrrelda ja noorte hiirte vereplasmas võib leiduda nii mõndagi kasulikku. Kuid kokkuvõtvalt, vanemate hiirte seisund ei parane võrreldes sellega, kui palju noorloomad vana vere tõttu kannatavad, kuigi palju,'' lisas Conboy. Lisaks pole tema sõnul veel sugugi selge, et loomkatsete tulemusi saab antud juhul üle kanda ka inimestele.

Eelnevale vaatamata on Conboy küllaltki optimistlik, et veres võib peituda üks võti vananemise aeglustamiseks või vähemalt tervena elatud aastate lisamiseks. ''Meie enda uuringute põhjal arvan, et esimesena leiame sellest valgud või ühendid, mis meile kehvasti mõjuvad. Kuna tehnika on juba olemas, on küllaltki lihtne ette kujutada tulevikku, kus vanurid regulaarselt masinate külge ühendame ja nende verest halvad asjad välja filtreerime või vähemalt nende mõju blokeerime,'' mõtiskles bioinsener. Noorte neitsite vere joomisest ei hakka aga kunagi kasu tõusma.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.