Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist? ({{commentsTotal}})

21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

Sageli satutakse Aasias viibides olukordadesse, milles pole seniõpitust või -kogetust abi. Peamiseks eksimuseks on eeldus, et võõras kultuuriruumis toimivad samasugused arusaamad ja kirjutamata reeglid kui meile harjumuspärases keskkonnas.

Kui turistile võivad meist erinevad argiviisakuse normid põnevustki pakkuda, siis Aasias tegutsev praktik peab näiteks aduma, millal tähendab suhtluspartneri ''jah'' nõustumist ja millal see on lihtsalt märguanne, et ta sind tähelepanelikult kuulab. Olukorra tõlgendamisel osutuvad hinnaliseks kapitaliks teadmised selle suure maailmajao inimeste mõtteviisidest ja käitumistavadest.

Jaapani sotsioloog Eshun Hamaguchi võttis juba 1970. aastatel kasutusele termini ''kontekstuaalne inimene'', mis tähistab aasialastele omast käitumise kohandamist vastavalt konteksti muutumisele. Konteksti ehk konkreetse olukorra määravad ära koht, aeg, suhtluspartneri vanus ja staatus ühiskondlikus hierarhias, tema religioosne või maailmavaateline taust, aga ka üldised tavad ja praktikad.

Seega on Aasias tõhusaks toimetamiseks mõningate enimlevinud käibefraaside päheõppimisest või reisiblogidest üldiste käitumisjuhiste meeldejätmisest vähe abi, sest ettetulevad reaalsed situatsioonid on kusagil kirjeldatust alati erinevad.

Pidevalt teisenevate kontekstide õige määratlemine ja adekvaatne analüüs osutub eriti keeruliseks võõrasse kultuuriruumi sattujale. Turistile või õppurile jäävad kogetud apsakad enamasti vaid ebamugavust tekitavateks mälestusteks. Pikaajalisi ärisuhteid taotlevale ettevõtjale võib konteksti ebaõige hindamine ja sellest tulenevad väärad otsustused minna aga maksma partneri kaotuse.

Oskus kontekste tõlgendada ja teha paljude tüüpjuhtumite alusel üldistusi on Aasiat uurivate humanitaar- ja sotsiaalteadlaste pärusmaa. Nende uurimistulemused ja välitöö kogemused pakuvad teadmisi, mis aitavad luua jätkusuutlikke suhteid Aasia partneritega ja vältida teineteisest mööda rääkides niiöelda tõlkes kaduma minekut.

Laiapõhjalisi teadmisi Aasiast pakuvad ka Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuse ja magistriõppe programmid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.