Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist? ({{commentsTotal}})

21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

Sageli satutakse Aasias viibides olukordadesse, milles pole seniõpitust või -kogetust abi. Peamiseks eksimuseks on eeldus, et võõras kultuuriruumis toimivad samasugused arusaamad ja kirjutamata reeglid kui meile harjumuspärases keskkonnas.

Kui turistile võivad meist erinevad argiviisakuse normid põnevustki pakkuda, siis Aasias tegutsev praktik peab näiteks aduma, millal tähendab suhtluspartneri ''jah'' nõustumist ja millal see on lihtsalt märguanne, et ta sind tähelepanelikult kuulab. Olukorra tõlgendamisel osutuvad hinnaliseks kapitaliks teadmised selle suure maailmajao inimeste mõtteviisidest ja käitumistavadest.

Jaapani sotsioloog Eshun Hamaguchi võttis juba 1970. aastatel kasutusele termini ''kontekstuaalne inimene'', mis tähistab aasialastele omast käitumise kohandamist vastavalt konteksti muutumisele. Konteksti ehk konkreetse olukorra määravad ära koht, aeg, suhtluspartneri vanus ja staatus ühiskondlikus hierarhias, tema religioosne või maailmavaateline taust, aga ka üldised tavad ja praktikad.

Seega on Aasias tõhusaks toimetamiseks mõningate enimlevinud käibefraaside päheõppimisest või reisiblogidest üldiste käitumisjuhiste meeldejätmisest vähe abi, sest ettetulevad reaalsed situatsioonid on kusagil kirjeldatust alati erinevad.

Pidevalt teisenevate kontekstide õige määratlemine ja adekvaatne analüüs osutub eriti keeruliseks võõrasse kultuuriruumi sattujale. Turistile või õppurile jäävad kogetud apsakad enamasti vaid ebamugavust tekitavateks mälestusteks. Pikaajalisi ärisuhteid taotlevale ettevõtjale võib konteksti ebaõige hindamine ja sellest tulenevad väärad otsustused minna aga maksma partneri kaotuse.

Oskus kontekste tõlgendada ja teha paljude tüüpjuhtumite alusel üldistusi on Aasiat uurivate humanitaar- ja sotsiaalteadlaste pärusmaa. Nende uurimistulemused ja välitöö kogemused pakuvad teadmisi, mis aitavad luua jätkusuutlikke suhteid Aasia partneritega ja vältida teineteisest mööda rääkides niiöelda tõlkes kaduma minekut.

Laiapõhjalisi teadmisi Aasiast pakuvad ka Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuse ja magistriõppe programmid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.