Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist? ({{commentsTotal}})

21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

Sageli satutakse Aasias viibides olukordadesse, milles pole seniõpitust või -kogetust abi. Peamiseks eksimuseks on eeldus, et võõras kultuuriruumis toimivad samasugused arusaamad ja kirjutamata reeglid kui meile harjumuspärases keskkonnas.

Kui turistile võivad meist erinevad argiviisakuse normid põnevustki pakkuda, siis Aasias tegutsev praktik peab näiteks aduma, millal tähendab suhtluspartneri ''jah'' nõustumist ja millal see on lihtsalt märguanne, et ta sind tähelepanelikult kuulab. Olukorra tõlgendamisel osutuvad hinnaliseks kapitaliks teadmised selle suure maailmajao inimeste mõtteviisidest ja käitumistavadest.

Jaapani sotsioloog Eshun Hamaguchi võttis juba 1970. aastatel kasutusele termini ''kontekstuaalne inimene'', mis tähistab aasialastele omast käitumise kohandamist vastavalt konteksti muutumisele. Konteksti ehk konkreetse olukorra määravad ära koht, aeg, suhtluspartneri vanus ja staatus ühiskondlikus hierarhias, tema religioosne või maailmavaateline taust, aga ka üldised tavad ja praktikad.

Seega on Aasias tõhusaks toimetamiseks mõningate enimlevinud käibefraaside päheõppimisest või reisiblogidest üldiste käitumisjuhiste meeldejätmisest vähe abi, sest ettetulevad reaalsed situatsioonid on kusagil kirjeldatust alati erinevad.

Pidevalt teisenevate kontekstide õige määratlemine ja adekvaatne analüüs osutub eriti keeruliseks võõrasse kultuuriruumi sattujale. Turistile või õppurile jäävad kogetud apsakad enamasti vaid ebamugavust tekitavateks mälestusteks. Pikaajalisi ärisuhteid taotlevale ettevõtjale võib konteksti ebaõige hindamine ja sellest tulenevad väärad otsustused minna aga maksma partneri kaotuse.

Oskus kontekste tõlgendada ja teha paljude tüüpjuhtumite alusel üldistusi on Aasiat uurivate humanitaar- ja sotsiaalteadlaste pärusmaa. Nende uurimistulemused ja välitöö kogemused pakuvad teadmisi, mis aitavad luua jätkusuutlikke suhteid Aasia partneritega ja vältida teineteisest mööda rääkides niiöelda tõlkes kaduma minekut.

Laiapõhjalisi teadmisi Aasiast pakuvad ka Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuse ja magistriõppe programmid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.