Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist? ({{commentsTotal}})

21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

Sageli satutakse Aasias viibides olukordadesse, milles pole seniõpitust või -kogetust abi. Peamiseks eksimuseks on eeldus, et võõras kultuuriruumis toimivad samasugused arusaamad ja kirjutamata reeglid kui meile harjumuspärases keskkonnas.

Kui turistile võivad meist erinevad argiviisakuse normid põnevustki pakkuda, siis Aasias tegutsev praktik peab näiteks aduma, millal tähendab suhtluspartneri ''jah'' nõustumist ja millal see on lihtsalt märguanne, et ta sind tähelepanelikult kuulab. Olukorra tõlgendamisel osutuvad hinnaliseks kapitaliks teadmised selle suure maailmajao inimeste mõtteviisidest ja käitumistavadest.

Jaapani sotsioloog Eshun Hamaguchi võttis juba 1970. aastatel kasutusele termini ''kontekstuaalne inimene'', mis tähistab aasialastele omast käitumise kohandamist vastavalt konteksti muutumisele. Konteksti ehk konkreetse olukorra määravad ära koht, aeg, suhtluspartneri vanus ja staatus ühiskondlikus hierarhias, tema religioosne või maailmavaateline taust, aga ka üldised tavad ja praktikad.

Seega on Aasias tõhusaks toimetamiseks mõningate enimlevinud käibefraaside päheõppimisest või reisiblogidest üldiste käitumisjuhiste meeldejätmisest vähe abi, sest ettetulevad reaalsed situatsioonid on kusagil kirjeldatust alati erinevad.

Pidevalt teisenevate kontekstide õige määratlemine ja adekvaatne analüüs osutub eriti keeruliseks võõrasse kultuuriruumi sattujale. Turistile või õppurile jäävad kogetud apsakad enamasti vaid ebamugavust tekitavateks mälestusteks. Pikaajalisi ärisuhteid taotlevale ettevõtjale võib konteksti ebaõige hindamine ja sellest tulenevad väärad otsustused minna aga maksma partneri kaotuse.

Oskus kontekste tõlgendada ja teha paljude tüüpjuhtumite alusel üldistusi on Aasiat uurivate humanitaar- ja sotsiaalteadlaste pärusmaa. Nende uurimistulemused ja välitöö kogemused pakuvad teadmisi, mis aitavad luua jätkusuutlikke suhteid Aasia partneritega ja vältida teineteisest mööda rääkides niiöelda tõlkes kaduma minekut.

Laiapõhjalisi teadmisi Aasiast pakuvad ka Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuse ja magistriõppe programmid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: