Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe   ({{commentsTotal}})

Röövbakterid aitaksid lisaks Shigellale ka ohtlike kolibakterite vastu. Autor: James Joel/Creative Commons

Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

''Bdellovibrio aitab nakkusest võitu saada immuunsüsteemiga külg-külje kõrval kahjulikke baktereid kugistades. See suudab Shigellat tõrjuda isegi puuduliku immuunsüsteemiga kalade organismis. Muidugi mitte nii tõhusalt, kuid Bdellovibrio ei too samal ajal peremeesorganismile mingit kahju,'' sõnas Serge Mostowy, ajakirjas Current Biology ilmunud uurimuse üks vanemautoritest ERR Novaatorile antud intervjuus.

Shigella põhjustab maailmas igal aastal enam kui 160 miljonit haigusjuhtu. Tavainimeste jaoks on see sageli tuntud reisi ajal avalduva (verise) kõhulahtisusena, mida saadab tihti palavik. Eeskätt arengumaades viib nakkus aga puuduliku arstiabi tõttu umbes miljoni inimese surmani. Käsikäes laineva ravimresistentsusega on bakter muutumas üha tõsisemaks probleemiks aga ka vanades tööstusriikides. Aastaid esmajärjekorras raviks kasutatud antibiootikumidest sageli enam ei piisa.

Uute antibiootikumiklasside leidmine on samal ajal pidurdunud. Nii uuritakse haigusi tekitavate bakterite tõrjumiseks üha sagedamini ka ebatraditsioonilisemaid lahendusi – näiteks baktereid õgivaid baktereid. ''Teame, et Bdellovibrio suudab ära tunda gram-negatiivseid baktereid. Streptokokkide ja teiste gram-positiivsete ning mikrobakterite vastu neist kasu poleks. Küll aga näiteks kolibakterite vastu. Rääkimata sellest, et antibiootikumresistentsusest rääkides on Shigella bakterid juba ise murettekitavad,'' lisas Imperial College Londonis autofaagiat uuriv Mostowy.

Kui näiteks salmonelloosi tekitamiseks läheb tarvis vähemalt tuhandet organismi sattunud Salmonella bakterit, siis shigelloosi haiguskolde loomiseks võib piisata juba kümnest bakterist. Sobivatel tingimustel võib nende arv kahekordistuda vähem kui tunniga. ''Nakkuse tõrjumiseks manustasime piirkondlikult korraga umbes 10 000—100 000 Bdellovibriot. Nende arvukus võib seejärel vastavalt Shigella arvukusele tõusta ja langeda ehk mõneti on tegu end ise alal hoidva tsükliga,'' andis uurimuse esimene autor Alexandra Williams aimu bakterite arvukusest.

Sebrakaladega tehtud katsetes suutis Bdellovibrio vähendada Shigella arvukust kuni 4000 korda. Kalade elumus kolm päeva pärast nakatumist kasvas selle tulemusel 25 protsendilt 60 protsendini. ''See ei tule vaid bakterite endi poolt toiduks tarvitavate mikroobide arvelt, vaid paistab, et selle tulemusel organismi vabanevad Shigella riismed viivad ulatuslikuma immuunvastuseni,'' arutles Mostowy.

Kuldset reeglit, kui palju röövbaktereid soovitud tulemuse saamiseks kasutada tuleb, veel pole. Seda peavad näitama edasised uuringud. ''Ent võib oletada, et see sõltub tugevalt sellest, millisest haigustekitajast lahti saada üritatakse, patsiendi immuunsüsteemist ja nakkuse ulatusest,'' lisas Williams. Ravi edukust mõjutavaid muutujaid on palju.

Kõrgemate loomade immuunsüsteem ei reageeri seejuures Bdellovibriole väga tugevalt. Sebrakaladega tehtud katsetes vabanes immuunsüsteem neist tavaliselt ilma Shigella kohaloluta tavaliselt paari päeva jooksul. ''Terapeutilises mõttes on see ainult positiivne. Sa ei tahaks, et kehale mitteomased bakterid püsiksid selles nädalaid pärast nakkuse kõrvaldamist,'' lisas Willis. Seejuures on eelnevalt Bdellovibriot leitud näiteks inimlaste soolestikus. Tõsi, nende arvukus pole olnud kunagi väga kõrge.

''Kas ma kujutan ette, et paneme me Bdellovibrio jogurti sisse, et see aitaks meie imuunsüsteemil kahjulike bakterite vastu võidelda? Ei! Kuid nende terapeutiliselt haavandite ja piirkondlike nakkuste ravimiseks ei tohiks olla täiendavate loom- ja kliiniliste katsete järel väga kauge tulevik. Eriti praegu, kui teame, et vajadus antibiootikumravi trotsivate bakterite hävitamiseks on selgelt olemas,'' rõhutas Mostowy.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.