Metamaterjal kaitseb maavärina eest ({{commentsTotal}})

Elroni rong.
Elroni rong. Autor/allikas: Virgo Siil

Sarnaselt heli ja valgusega levivad ka maavärinad lainetena. Juba on loodud materjale, mille struktuur mõjutab heli ja valguse levikut. Nüüd töötavad teadlased aga selle kallal, et luua nendest struktuuridest suuremad versioonid, mida saaks kasutada maavärina leviku kontrollimiseks.

Augud põrgatavad maavärinat

Selleks on katsetatud näiteks ühtlaste vahedega pinnasesse silinderjate aukude kaevamist. Korrastatud paigutus hajutab laastavaid pinnalaineid, pannes need omavahel liituma ja üksteist summutama.

Ühe õnn on teiste õnnetus – kuigi eelkirjeldatud viisil kujundatud maalapile jääv ala on kaitstud, on ümbritsevad alad peegelduvate lainete tõttu veelgi suuremas ohus. Lisaks tekitavad maavärinad väga suure ulatusega võnkeid. Nii suure amplituudiga võnkeid, et need võivad puuraukude kaitsekilbist sellega põrkumata mööduda.

Aukude asemel mets

Londoni kuningliku kolledži matemaatikud katsetavad koostöös Prantsusmaa partneritega teistsugust lahendust kasutades selleks puid. Puud toimivad resonaatoritena, võnkudes teatud sagedustel isegi suure amplituudiga laine puhul. Kui puud teatud viisil paigutada, suudavad need suunata seismiliste pinnalainete energia sügavale pinnasesse, kaitstes sel moel lainete kahjulike mõjude eest.

Kirjeldatud lahendus põhineb metamaterjalidel, tehislikul resonaatorite paigutusel, millel on ebatavalised neelduvad omadused. Metamaterjalidest “nähtamatuse mantleid” on kasutatud juba selleks, et muuta väga väiksed objektid valguslaineid ümber suunates silmale nähtamatuks. Nüüd saaks luua sarnaseid suuremõõdulisi versioone ja muuta hooned puude võnkumise abil maavärinatele “nähtamatuks”.

Metsad kaitsevad hooneid

Sellisel moel saaks ümbritseda näiteks ajaloolise lossi või tuumaelektrijaama metsaga ja suunata seismilised lained ümber kaitstava ala või pinnasesse. Hoone jääks sel juhul täiesti puutumata.

Aasta algul demonstreeris teadlaste rühm, et tihedad männimetsad käituvad loodusliku seismilise metamaterjalina. Katsete käigus tekitati vibratsioon ja mõõdeti selle mõjusid seismomeetriga. Ilmnes, et võnkuvad puud pakuvad paikset kaitset teatud sagedusega pinnalainete eest.

Looduslikus metsas täheldasid teadlased, et puude ebaühtlane kõrgus ja nendevahelised tühimikud pakuvad kaitset laiema sageduste ulatuse eest kui puude ühtlane paigutus. Kui mets kujundada nii, et selle kõrgus serva suunas kahaneb,kataksid nad veel laiema seismilise võnkesageduse.

Kaitse ka tehisliku värina eest

Teadlased kutsuvad seda “metakiiluks”, kuna kaitsva metsa kõrgus kahaneks serva suunas samamoodi nagu kiil ühest servast aheneb. Metakiilu võiks luua päris puudest või siis postidest, mis toimiks tehislike resonaatoritena. Metakiilud suudavad tõhusat kaitset pakkuda vaid kahest suunast tulevate lainete vastu, kuid teadlased loodavad ka selle mure lahendada.

Metakiile saaks kasutada igapäevasemate murede lahenduseks, hooneid ohustavate vibratsioonide tõrjumiseks. Üks näide on raudteed ümbritsevad alad, metamaterjali oleks võimalik paigutada rööbastee ja majade vahele jäävale alale, nii et lained suunataks pinnasesse või piirkonda, kus need võivad vaibuda.

Seismilised metamaterjalid huvitavad enim neid, kes otsivad kaitset tektoonilise maavärina eest. Itaalia teadlased korraldavad sarnaseid eksperimente, kus resonaatorid on paigutatud pinnasesse, mitte selle peale.

Kuningliku kolledži teadlased uurivad viisi, kuidas ka puuraukude süsteemi teha tõhusamaks. Teadlasrühm taotleb patenti selle lahenduse versioonile, mis toimib nende väitel isegi seismilistel lainepikkustel. Mõnedes maailmajagudes esineb väga väikseid, kuid üsna regulaarseid maavärinaid. Aastate möödudes tekitavad need hoonekahjustusi. Kui on teada, mis suunast maavärinad tavaliselt tulevad, on võimalik nende majade läheduses pinnast töödelda, puuraugud teha, nii et värinad peegelduvad lihtsalt kuhugile eemale. Selline lahendus võiks huvitada majaomanikke, kindlustusfirmasid ja ehitusettevõtteid.

Toimetaja: Virgo Siil



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.